• GONE EXPLORIN’

    Üks mu lemmiktegevusi on käia uudistamas Tallinna kõrvaltänavaid ja mahajäetud paiku, ronida üle kivimüüride ja kiigata hoovidesse, kõndida piki raudteed ja pildistada päikeseloojangusse mattunud pealinna. Ning siis mõelda, et huvitav, kui kaua see sovetiaegne maja või tühjaks jäänud plats siin veel sellisena seisab – arvestades pealinna üliaktiivset arengut ja arendust, siis küllap mitte üle paari aasta. Nõnda sai tehtud ka eile õhtul, mil, kaamera kaenlas, sai rännatud nii Kalamaja kui Põhja-Tallinna kõrvalteedel. Parimaks kaaslaseks (noh, lisaks härrale) oli sel puhul see mõnus pesapallijakk ehk üks mu parimaid vintage-leide. Skoorisin selle eelmisel sügisel täiesti juhuslikult ühest Lasnamäe sekkarist, kuhu ühele stiilipeole eelnevalt kostüümi läksin jahtima. Ja tegemist on täitsa originaaliga ehk Metsi pesapallijakiga, mis peaks pärinema 90ndatest ning on oma oversized-stiilis kindlasti üks ägedamaid asju mu garderoobis!

    Muide, nagu näha, siis püüan taaskord blogimist ette võtta. Kuigi ma olen seesugust lauset ja mõtet siin vist juba aastaid õhku visanud, siis otsustasin, et kuna pildistan kogu aeg n-ö sahtlisse ehk minu arvutisse koguneb meeeeletul hulgal pilte, mis mitte kunagi kuhugi avaldamisele ei jõua, siis lihtsalt PEAN end kokku võtma ja aeg-ajalt neid ka blogisse poetama. Nii et annan siis endast taaskord parima! Ja mõistagi tasub hoida silm peal mu Instagramil, kus võrreldes blogiga ikka oluliselt rohkem aktiivsust kohtab. :)

    Wearing: baseball jacket – vintage / sneakers – House / jeans – Zara / earring, plaid shirt – H&M / sunglasses – Ray-Ban

  • CHECKS OVER STRIPES

    Kohe, kui Nike’i uue kollektsiooni Swoosh parka sotsiaalmeedias ringlema hakkas, teadsin, et pean selle endale hankima, no matter what – nagu ühele jakisõltlasele ikka kombeks. Kuigi mina valisin roosa, siis mainin ära, et antud parka on Eestis saadaval ka mustas, ent mõeldes suvistele festivalidele ja olles üleüldiselt pigem värvisõber, siis polnud kahtlustki, et minu garderoobi potsatab just see roosa variant. Ja kuigi sellel jakil puuduvad tavapärased spordiriiete omadused (nt ei kaitse ta otseselt tuule eest ega hülga ka vett) ning on pigem streetstyle’i ese, siis olen enam kui kindel, et see on kahtlemata üks mu lemmikoste. Nüüd jään aga mõnusat kevadsoojust ootama, et seda toredust enam mantli alla peitma ei peaks!

    Wearing: parka, sneakers – Nike / pants – H&M / sunglasses – Ray-Ban

  • THROWBACK: INTSIKURMU 2018

    Kui aasta algul oma vanast arvutist failid uude ümber kolisin, leidsin eest hunniku foldereid, mis kubisevad toredatest suvepiltidest, ent mis mingil põhjusel ei blogis ega Instagramis kunagi ilmavalgust ei näinud. Seega otsustasin ühe nendest kaustadest siiski ette võtta ja mõned pildinopped blogisse poetada – tegelikult ongi ju praegu, pika talve lõpus nii mõnus soojadele suvemälestustele mõelda! Seda enam, et järgmise suveni on nüüdseks jäänud ju vaid veidi üle kolme kuu.

    Mis puudutab Intsikurmut, siis sinna sattusin möödunud suvel esimest korda, aga praeguse seisuga võin öelda, et sellest sai mu uus lemmik kodumaine festival. Eks selle nimekirja tipus on eelnevalt olnud teisigi ja mõnusat atmosfääri leiab päris mitmelt Eesti festivalilt, ent minu jaoks on peamiseks probleemiks enamasti see, et minu isiklik muusikamaitse ei vasta päriselt nendele line-up‘idele, mida mitmed ja muidu igati toredad festivalid pakuvad. Intsikurmu oli aga väga mõnus sümbioos suurepärasest atmosfäärist ja lahedatest esinejatest, kusjuures teatav sarnasus on sellel festivalil ka Positivusega ajast, mil see veel üdini mainstreamiks polnud muutunud. Seda, et kas ja millal ma varem üldse Põlvas olin käinud, ei oska ma ka öelda, nii et minu jaoks oli sisuliselt tegemist täiesti uue kohaga, kus jagus avastamist söögi alla ja söögi peale. Ja muidugi oli igati mõnus Lõuna-Eestis ringi trippida, Seto kuningriigi juubelipidustusi väisata ja ka oma esivanemate kunagisi radu avastada – nimelt ulatuvad minu juured ühe otsaga Võõpsusse välja ning kaugete esivanemate maja, mida ma varem kunagi näinud ei olnud, on seal veel tänapäevalgi kenasti alles. Siin siis aga väike galerii suvisest Intsikurmust, mille külastamine on ka tänavusel suvel mul kindlasti plaanis!

    Where: Intsikurmu festival

  • BE A CLASSY WOMAN WITH A LITTLE BIT OF HOOD AND A LOT OF UNIVERSE IN YOU

    Silmapiiril terendav talve lõpp (selleks on 1. märts, mil minu ajaarvamise järgi algab kevad) on loonud olukorra, kus paratamatult tahan kõik tumedad ja talvised riided nurka visata ning jätkata kevadiselt värviküllastel ja pastelsetel radadel. Ja kuigi ma saan selle nädala toredat ja kevadehõngulist päikesepaistet ainult läbi fotostuudio akende nautida, sest olen parasjagu ühe stilistikaprojektiga rakkes, siis on meel kohe oluliselt rõõmsam kui jaanuaris – miski ei tee mind õnnelikumaks kui see, et talv hakkab otsa saama! Ma ei ole ealeski olnud suur talve nautija – okei, ilus on see küll ja valged jõulud on enam kui toredad, ent jaanuar ja veebruar on küll lihtsalt üks suur vindumine, millel ei paista kunagi lõppu olevat. Muidugi mõtlen igal aastal ka sellele, et miks pagana pärast ma siis ikka veel Eestis elan, sest talve eest siin olles ju põgeneda ei saa (v.a juhul, kui lähed pikemaks ajaks reisile), aga tundub, et ju siis on siin ikkagi olemas miski, mis mind hoolimata pikast kaamoseperioodist kümne küünega kinni hoiab. Nii ma siin siis igal talvel elan, kurtes külma ja pimeda üle ning pikisilmi kevadet oodates, ent viitsimata end päriselt kokku võtta ja pikemaks ajaks kuhugi sooja põrutada.

    Mis puudutab seekordset riietust, siis need püksid on selgelt üks parim asi, mis minu garderoobi viimasel ajal lisandunud on. Ainuüksi viimase nädala jooksul olen neid vist umbes viiel päeval kandnud, sest nad on kohe eriti mugavad ning see tore mustrigamma passib sisuliselt iga jaki ja mantliga. Roosad ketsid aga ootavad veel natuke oma aega ehk veidi paremat pinnast (loe: asfalt), aga mugavad on needki ning pastelne roosa ju lausa pakatab kevadisest värskusest!

    Wearing: everything from H&M

  • BEAUTY TALK: TRIED, TESTED, LOVED

    Aeg on taaskord nii kaugel, et jagada oma värskeid ilulemmikuid ning anda märku, millised tooted on need, mille järele nii poes kui ka kodusel iluriiulil ikka ja jälle haaran. Mitmed neist on jõudnud minuni tänu pressipakkidele, mõne otsa olen aga ise juhuslikult “koperdanud” ning seejärel truult kasutama jäänud. Olgu veel mainitud, et nagu kombeks, pole ka seekordne iluteemaline postitus mingilgi moel mõne brändi poolt kinni makstud, vaid on minu reaalne tagasiside toodete kohta, mis mulle tõepoolest väga, väga meeldivad. Nii et here goes – 2019. aasta esimene ilulemmikute postitus on siin!

    Üheks viimase aja vaieldamatuks lemmikuks on kujunenud Filorga kooriv mask, mis, nagu nimigi ütleb, toimib ühtaegu nii näokoorija kui ka mõnusa ja õrnalt vahutava maskina. Filorga on kodumaisel turul võrdlemisi uus tegija ja hinnaklassilt keskmisest kindlasti kallim, ent senise kogemuse põhjal võin öelda, et oma hinda absoluutselt väärt. Antud koorija ja maski kombo on ausõna imeline, muutes näonaha märksa tasasemaks, eemaldades sellelt igasuguse ebavajaliku jama ning jättes selle tagatipuks ka siidiselt pehmeks. Olen seda truult kasutanud viimased kolm-neli kuud ja teen koorivat maski paar, vahel harva ka kolm korda nädalas. Filorga koduleht loetleb toote juures üles ka järgneva: sellel on vananemisvastane reoksügeniseeriv toime, see puhastab, värskendab ja tasandab nahka ning aitab kaasa rakkude uuenemisele. Mina igatahes olen sellest üdini vaimustuses, sest see on tõepoolest mu näonaha palju elujõulisemaks muutnud ning seega ka mu ilurituaalide lahutamatuks osaks saanud. Julgen lubada, et kodusesse iluarsenali jääb see igatahes tagasi naasma ka siis, kui esimene purk mul lõpuks tühjaks saab.

    Öökreeme olen oma elus kasutanud mitmeid, ent mitte ükski neist ei ole toiminud niivõrd hästi, nagu seda on D’Difference’i Anti-Redness öökreem, mida olen nüüdseks kasutanud kaks-kolm kuud. Ma olen, muide, üleüldiselt väga, väga suur D’Difference’i fänn – olen nende tooteid kasutanud mitu head aastat ning lõviosa proovitud toodetest on mul siiani lemmikute nimekirjas ja püsivalt kasutuses. Ja nüüd on lemmikute hulka lisandunud ka antud öökreem, mis on mu näonahka väga kenasti ühtlustanud ja muuhulgas vähendanud ka väikeste punnikeste arvu näol. Mul ei ole kunagi olnud suurt probleemi aknega, ent kuna mul on väga hele ja n-ö läbipaistev nahk, siis tulevad just sellised väiksemad punased täpikesed, ebaühtlased kohad ja laigud kergesti esile. Anti-Redness öökreem on seda kõike selgelt vähendanud ning lisaks on nahk hommikuti ärgates väga mõnusalt pehme ja niisutatud. Tootel on mõistagi ka vananemisvastane toime, see sisaldab hüaluroonhapet, Aloe vera geeli, mangovõid ja skvalaani ning sobib igale nahatüübile, k.a rosaatsea puhul. Ja muide, Anti-Redness kreem võidutses ka hiljuti toimunud Anne&Stiili ilulemmikute galal, nii et ilmselgelt on kreemil fänne teisigi!

    Looduskosmeetika valdkonnast on minu lemmikute hulka jõudnud ka üks silmalainer ja seda täiesti ootamatult. Olen L’Oréali Super Liner Ultra Precision silmalainerit kasutanud aaaastaid ja sellele üdini truuks jäänud, sest see püsib imeliselt, on täpselt õige musta tooniga ning seda on lihtne kasutada. Mõni aeg tagasi otsustasin aga vahelduseks hoopis teistsugust lainerit proovida ja selleks seadsin sammud Bio4You poodi, kust ostsin üdini loodusliku ja hennapõhise Henna Eyes laineri, millel on kaks erineva paksusega vildist otsa ja mida nüüdseks paar kuud kasutanud olen. Kõige enam meeldib mulle selle toote juures asjaolu, et see on üleni looduslik ning et kaks erineva paksusega otsa annavad võimaluse lainerijoonega kenasti mängida. Poes oli lainer müügil mitmes erinevas toonis (k.a pruun), kuid ma valisin mõistagi musta (tooni nimeks oli vist Carbon, kui õigesti mäletan), mis ei ole küll päris nii mõnus must, nagu L’Oréali lainer, ent siiski piisavalt must, et see mulle meeldiks. Kummalisel kombel on toote juures märgitud, et see on semi-permanent, mis jääb minu jaoks ausalt öeldes küsimärgiks – võib-olla peavad nad silmas seda, et õhtuti ei tohiks üldse silmameiki eemaldada, aga kuna kasutan ka ripsmetušši, siis ei ole isegi mõeldav, et ma õhtul silmameiki ei eemaldaks. Igatahes tuleb see lainer mitsellaarveega maha täpselt nii, nagu kõik teisedki lainerid, mida oma elus proovinud olen. Toote hinnaks on aga 18 eurot ja julgen seda soovitada kõigile, kes looduslikku kosmeetikat eelistavad. Mina ise lähen tõenäoliselt L’Oréali peale tagasi – hoolimata sellest, et nii L’Oréali oma kui ka antud hennapõhine lainer püsivad imehästi peal, eelistan isiklikult vist natuke tumedamat musta tooni.

    Kui juba meigitoodetest rääkida, siis kindlasti mainin ära NYX Cosmetics Can’t Stop Won’t Stop jumestus- ja peitekreemi. Mõlemad neist on täiskatvusega, matistavad ja veekindlad ning ma olen neid nüüdseks kasutanud veidi üle nädala. Kõikidest jumestuskreemidest, mida seni proovinud olen, pean oma lemmikuteks MAC Studio Fix Fluid ja Sensai Luminous Sheer jumestuskreeme, ent võin täitsa julgelt öelda, et sellesse nimekirja lisandus nüüd ka NYXi uus jumestuskreem. Mis mulle siis selle juures meeldib? Esiteks on selleks matt lõpptulemus, mis on piisavalt matt, et võtta ära tüütu läige, kuid mitte liialt matt, et naha enda loomulik kuma sealt alt paistma ei jääks. Toode püsib väga kenasti paigal ja ei liigu päeva jooksul näol ringi, lisaks on ta suurepärase katvusega ning selleks, et täiskatvus saada, ei ole tarvis toodet meeletul hulgal peale määrida – mina kasutan terve näo jaoks täpselt kolme pumpi. Peitekreem on niisamuti väga hea katvusega ning samal ajal piisavalt kerge ja ei tekita silmade all rasket tunnet. Küll aga tuleb see üsna kiiresti paika tupsutada, sest ta kuivab võrdlemisi kiirelt. Mina eelistan mõlemat peale kanda Beauty Blenderiga, lisaks kasutan T-tsoonis ja silmade all kerge kihina sama sarja kinnituspuudrit ning põsesarnadel H&M Beauty viimistluspuudrit. Kuna jumestuskreem ise on juba matistav, siis aluskreemina kasutan hetkel üht illuminating primerit. Ja mis puudutab toone, siis Can’t Stop Won’t Stop jumestuskreemi leiab kokku tervelt 45 erinevas toonis (juhhei!). Mina segan hetkel omavahel kaht erinevat tooni ehk kaks pumpi Nude’i ja üks pump Porcelaini, peitekreemidest segan aga toone Pale ja Natural.

    Last but not least – vana hea talv toob endaga ikka ja alati kaasa igatsuse suvise jume järele ning kui muudel aastaaegadel jaksan isepruunistavate kreemidega rohkem jännata (ehk teha läbi kogu see koorimise ja ülimalt hoolikas kindaga määrimise rituaal), siis talvel ei viitsi ma seda absoluutselt teha. Seepärast läksin tagasi oma kunagise lemmiku, Dove Summer Revived pruunistava toimega ihupiima juurde, mis toimib ülihästi ja ei eelda pooltki sellist mässamist, mida nõuavad teised isepruunistavad kreemid. Toone on sellel tootel kaks (Fair to Medium ja Medium to Dark; mina kasutan hetkel esimest, kuigi aeg-ajalt haaran ka tumedama järele) ning selle kasutamine on ülilihtne, sest seda tuleb määrida nagu tavalist ihupiima ning see jätab õrna, särava ja ühtlase jume, ilma et sa peaksid rantide pärast muretsema või võimalikke ebaühtlaselt kaetud kohti tikutulega taga otsima. Suureks eeliseks on ka toote soodne hind, mis on võrreldes teiste isepruunistavatega ikka märkimisväärselt odavam. Tasub proovida!