• FAVOURITE BEAUTY HACKS

    Ahoi blogi! Pärast pisikest kaklemist häkkerite veidra skeemiga, mis mu blogi nädalaks üle võttis, olen lõpuks tagasi ja mõtlesin, et panen kirja mõningad oma kõige lemmikumad ilunipid, mida püsivalt kasutan. Mitmed neist võivad teile juba tuttavad olla, ent ehk on mõni neist ka uus ja edaspidi abiks!

    Nii et here goes:

    • Isetehtud kehakoorija – kuigi erinevaid ja suurepäraseid kehakoorijaid leiab kaubandusest mitmeid, siis olen ise juba mitu head aastat DIY-koorija usku olnud, millest kõigi aegade lemmikuimaks on kujunenud üks kindel “retsept”. Peamiselt kasutan seda koorijat kehal, aga vahel õrnalt ka näol, kuigi eelistan näo jaoks pigem n-ö päris tooteid. Igatahes on seda ülilihtne teha ja see rõõmustab ilmselgelt ka rahakotti, nii et soovitan katsetada! Minu lemmikuks on kujunenud järgnev: 1/4 kruusi valget suhkrut ja 2 supilusikatäit oliiviõli, mis omavahel segatuna moodustavad imehea koorija. Kannan selle niiskele (mitte märjale) nahale ehk siis üldjuhul duši all ajal, mil palsam juustesse imendub. Suhkur teeb suurepärase koorimistöö ja õli jätab naha i-m-e-l-i-s-e-l-t pehmeks, lisaks saab selle abil lahti isepruunistavast kreemist tekkinud laigukestest, millega vahel ikka kokku tuleb puutuda. :)
    • Silmakreem külmkappi – kasutan päeval ja öösel kaht erinevat silmakreemi, millest esimest ehk siis hommikuks mõeldud silmakreemi hoian külmkapis. See trikk mõjub hommikuti mõnusa äratajana ning aitab vältida silmade paistetust, unisust jms.
    • Veekindel ripsmetušš ja koolutamine – kuna ma olen üks neist, kelle ripsmed on loomulikult pulksirged, siis minu iluarsenali täiesti asendamatu liige on ripsmekoolutaja. Koolutan ripsmed alati natuke “üle”, sest koolutus langeb alati veidi tagasi, nii et selle nipiga saavutab palju parema tulemuse. Kõige suurem trikimees on aga hoopis veekindel ripsmetušš, mis hoiab koolutuse tõepoolest paigal ning ei lase tal kuni meigi eemaldamiseni kuhugi kaduda. Kui oled aga üks neist, kes pole leidnud head vahendit, millega veekindlat ripsmetušši maha võtta, siis soovitan nippi, mida ka ise hetkel kasutan. Nimelt tasub panna ripsmetele üks kiht veekindlat tušši koolutuse hoidmiseks ning seejärel (kui esimene kiht on kuivanud) kanda peale teine kiht (või ka kolmas, kui eelistad kolme kihti) tavalise ripsmetušiga. Nii on efekt tugev ja ripsmed ilusti kooldus, aga seda on lihtsam eemaldada kui ainult veekindlal ripsmetušil põhinevat silmameiki.
    • Concealer lauvärvi alla – kõikvõimalikke primereid võibki ostma jääda, sest lisaks tavalisele meigialuskreemile on ju olemas ka silmadele ja huultele mõeldud primerid ning lisaks soovitatakse erinevatel näopiirkondadel kasutada ka erineva toimega primereid. See kõik on väga tore, aga ühel hetkel siiski paras põnts rahakotile, mistõttu olen näiteks mina juba ammu silmameigi aluskreemi kasutamisest loobunud (kuigi need on tõepoolest väga head). Ma kasutan lauvärvi püsima jäämiseks hoopis concealerit, mille sarnaselt primerile üle terve lau kannan. Kusjuures sel puhul on hea kasutada ka näiteks selliseid concealereid, mis oled endale ostnud, aga mis peitekreemina võib-olla kõige paremat tööd ei tee – nii ei lähe toode ega sellele kulutatud raha raisku ning tagatipuks püsib ka silmameik väga kenasti ja ilma vagude tekkimiseta peal.
    • Päikesepuuder lauvärviks – juba päris mitu aastat olen kasutanud silmakoopa ja alumise ripsmejoone lauvärvina sama toodet, mida kasutan päikesepuudrina. Mulle meeldib see ühtsus, mille sama tooni kasutamine põsesarnadel ja silmadel loob, lisaks on sellisel juhul jälle üks toode vähem, mida festivalile, reisile vms kaasa tuleb tassida. Kusjuures mainin siinkohal ära, et ma ei kasuta tegelikult tavalist päikesepuudrit, vaid hoopis klassikalist pressitud puudrit, mis on minu nahatoonist nõks tumedam (kõige lemmikumaks on kujunenud MACi Next To Nothing presspuuder toonis Dark). Olen lihtsalt avastanud, et minu nahal jätab selline taktika loomulikuma ja ühtlasema tulemuse.
    • Fix+ enne highlighterit – mõned highlighterid vajavad erilist boosti ja selle osas olen avastanud nipi, et MACi Fix+ spreid tasub pihustada näole enne, kui highlighteri peale kannad. Eks siin kehtib see sama põhimõte nagu sädelusega lauvärvide puhulgi, et vesi aitab säral paremini esile tulla (lauvärvide puhul on siis nipiks niiske pintsel), nii et enamasti lasen ühe kihi Fix+ spreid näole enne highlighterit ja teise kihi pärast highlighterit. Heaks nipiks on ka see, et kui sul peaks juhtumisi olema olemas nii kreemjas highlighter kui ka särapuuder, siis kanna kreemjas highlighter meigi alla ning särapuuder meigi peale – nii jääb tulemus kohe eriti sillerdav.

    Sellised on siis mõned nipid, mida ise ilurituaalides rakendan. Anna julgelt märku, kui oled ise mõne hea triki avastanud, mis meikimise või muud ilutoimetused lihtsamaks, rahakotisõbralikumaks või tulemuslikumaks muudavad!

  • GONE EXPLORIN’

    Üks mu lemmiktegevusi on käia uudistamas Tallinna kõrvaltänavaid ja mahajäetud paiku, ronida üle kivimüüride ja kiigata hoovidesse, kõndida piki raudteed ja pildistada päikeseloojangusse mattunud pealinna. Ning siis mõelda, et huvitav, kui kaua see sovetiaegne maja või tühjaks jäänud plats siin veel sellisena seisab – arvestades pealinna üliaktiivset arengut ja arendust, siis küllap mitte üle paari aasta. Nõnda sai tehtud ka eile õhtul, mil, kaamera kaenlas, sai rännatud nii Kalamaja kui Põhja-Tallinna kõrvalteedel. Parimaks kaaslaseks (noh, lisaks härrale) oli sel puhul see mõnus pesapallijakk ehk üks mu parimaid vintage-leide. Skoorisin selle eelmisel sügisel täiesti juhuslikult ühest Lasnamäe sekkarist, kuhu ühele stiilipeole eelnevalt kostüümi läksin jahtima. Ja tegemist on täitsa originaaliga ehk Metsi pesapallijakiga, mis peaks pärinema 90ndatest ning on oma oversized-stiilis kindlasti üks ägedamaid asju mu garderoobis!

    Muide, nagu näha, siis püüan taaskord blogimist ette võtta. Kuigi ma olen seesugust lauset ja mõtet siin vist juba aastaid õhku visanud, siis otsustasin, et kuna pildistan kogu aeg n-ö sahtlisse ehk minu arvutisse koguneb meeeeletul hulgal pilte, mis mitte kunagi kuhugi avaldamisele ei jõua, siis lihtsalt PEAN end kokku võtma ja aeg-ajalt neid ka blogisse poetama. Nii et annan siis endast taaskord parima! Ja mõistagi tasub hoida silm peal mu Instagramil, kus võrreldes blogiga ikka oluliselt rohkem aktiivsust kohtab. :)

    Wearing: baseball jacket – vintage / sneakers – House / jeans – Zara / earring, plaid shirt – H&M / sunglasses – Ray-Ban

  • CHECKS OVER STRIPES

    Kohe, kui Nike’i uue kollektsiooni Swoosh parka sotsiaalmeedias ringlema hakkas, teadsin, et pean selle endale hankima, no matter what – nagu ühele jakisõltlasele ikka kombeks. Kuigi mina valisin roosa, siis mainin ära, et antud parka on Eestis saadaval ka mustas, ent mõeldes suvistele festivalidele ja olles üleüldiselt pigem värvisõber, siis polnud kahtlustki, et minu garderoobi potsatab just see roosa variant. Ja kuigi sellel jakil puuduvad tavapärased spordiriiete omadused (nt ei kaitse ta otseselt tuule eest ega hülga ka vett) ning on pigem streetstyle’i ese, siis olen enam kui kindel, et see on kahtlemata üks mu lemmikoste. Nüüd jään aga mõnusat kevadsoojust ootama, et seda toredust enam mantli alla peitma ei peaks!

    Wearing: parka, sneakers – Nike / pants – H&M / sunglasses – Ray-Ban

  • THROWBACK: INTSIKURMU 2018

    Kui aasta algul oma vanast arvutist failid uude ümber kolisin, leidsin eest hunniku foldereid, mis kubisevad toredatest suvepiltidest, ent mis mingil põhjusel ei blogis ega Instagramis kunagi ilmavalgust ei näinud. Seega otsustasin ühe nendest kaustadest siiski ette võtta ja mõned pildinopped blogisse poetada – tegelikult ongi ju praegu, pika talve lõpus nii mõnus soojadele suvemälestustele mõelda! Seda enam, et järgmise suveni on nüüdseks jäänud ju vaid veidi üle kolme kuu.

    Mis puudutab Intsikurmut, siis sinna sattusin möödunud suvel esimest korda, aga praeguse seisuga võin öelda, et sellest sai mu uus lemmik kodumaine festival. Eks selle nimekirja tipus on eelnevalt olnud teisigi ja mõnusat atmosfääri leiab päris mitmelt Eesti festivalilt, ent minu jaoks on peamiseks probleemiks enamasti see, et minu isiklik muusikamaitse ei vasta päriselt nendele line-up‘idele, mida mitmed ja muidu igati toredad festivalid pakuvad. Intsikurmu oli aga väga mõnus sümbioos suurepärasest atmosfäärist ja lahedatest esinejatest, kusjuures teatav sarnasus on sellel festivalil ka Positivusega ajast, mil see veel üdini mainstreamiks polnud muutunud. Seda, et kas ja millal ma varem üldse Põlvas olin käinud, ei oska ma ka öelda, nii et minu jaoks oli sisuliselt tegemist täiesti uue kohaga, kus jagus avastamist söögi alla ja söögi peale. Ja muidugi oli igati mõnus Lõuna-Eestis ringi trippida, Seto kuningriigi juubelipidustusi väisata ja ka oma esivanemate kunagisi radu avastada – nimelt ulatuvad minu juured ühe otsaga Võõpsusse välja ning kaugete esivanemate maja, mida ma varem kunagi näinud ei olnud, on seal veel tänapäevalgi kenasti alles. Siin siis aga väike galerii suvisest Intsikurmust, mille külastamine on ka tänavusel suvel mul kindlasti plaanis!

    Where: Intsikurmu festival

  • BE A CLASSY WOMAN WITH A LITTLE BIT OF HOOD AND A LOT OF UNIVERSE IN YOU

    Silmapiiril terendav talve lõpp (selleks on 1. märts, mil minu ajaarvamise järgi algab kevad) on loonud olukorra, kus paratamatult tahan kõik tumedad ja talvised riided nurka visata ning jätkata kevadiselt värviküllastel ja pastelsetel radadel. Ja kuigi ma saan selle nädala toredat ja kevadehõngulist päikesepaistet ainult läbi fotostuudio akende nautida, sest olen parasjagu ühe stilistikaprojektiga rakkes, siis on meel kohe oluliselt rõõmsam kui jaanuaris – miski ei tee mind õnnelikumaks kui see, et talv hakkab otsa saama! Ma ei ole ealeski olnud suur talve nautija – okei, ilus on see küll ja valged jõulud on enam kui toredad, ent jaanuar ja veebruar on küll lihtsalt üks suur vindumine, millel ei paista kunagi lõppu olevat. Muidugi mõtlen igal aastal ka sellele, et miks pagana pärast ma siis ikka veel Eestis elan, sest talve eest siin olles ju põgeneda ei saa (v.a juhul, kui lähed pikemaks ajaks reisile), aga tundub, et ju siis on siin ikkagi olemas miski, mis mind hoolimata pikast kaamoseperioodist kümne küünega kinni hoiab. Nii ma siin siis igal talvel elan, kurtes külma ja pimeda üle ning pikisilmi kevadet oodates, ent viitsimata end päriselt kokku võtta ja pikemaks ajaks kuhugi sooja põrutada.

    Mis puudutab seekordset riietust, siis need püksid on selgelt üks parim asi, mis minu garderoobi viimasel ajal lisandunud on. Ainuüksi viimase nädala jooksul olen neid vist umbes viiel päeval kandnud, sest nad on kohe eriti mugavad ning see tore mustrigamma passib sisuliselt iga jaki ja mantliga. Roosad ketsid aga ootavad veel natuke oma aega ehk veidi paremat pinnast (loe: asfalt), aga mugavad on needki ning pastelne roosa ju lausa pakatab kevadisest värskusest!

    Wearing: everything from H&M