Author Archives: Britta

SUNDAZE

Minu igipõlised blogilugejad kindlasti teavad, et minu nädalavahetuse lemmiktegevuseks on looduses jalutamine ja uute kohtade avastamine. Nii sai ka sel pühapäeval autole hääled sisse pandud ja Lahemaa rahvusparki suundutud, kus seekord ootasid meid ees päikese käes sillerdavad lumeväljad ning tõeliselt krõbe külm. Kuigi ma ei ole jätkuvalt talve-inimene, siis on selge see, et võimsat talvist ilu jätkub praegu paremale ja vasakule, nii et kel vähegi aega, tasub kindlasti linnast välja sõita ja vaiksetel metsaradadel või külmunud rabaväljadel tõelist talve kogeda. Ja PS! Tegin endaga sel aastal diili, et püüan pühapäeviti arvuti täiesti kinni hoida – soovitan kõigile sama, sest nii leiab tõepoolest muudeks tegevusteks märksa rohkem aega!

MORNING COFFEE

Ma ei tea, kuidas on lood teiega, aga mina ei võta küll enne oma hommikukohvi “pilti ette” ning hoolimata sellest, et olen totaalne hommikuinimene, pole ma enne kohvi joomist võimeline ei trenni ega tööd tegema, rääkimata siis veel inimestega suhtlemisest. Minu hommikune rutiin kulgeb juba aastaid sama rada ning kui tegevused üles loetleda, siis üldjoontes on need alati jooksnud taktis “kohv nr 1 – (trenn) – dušš – meik – kohv nr 2 – töö”. Kuna töötan kodukontoris, siis ajavad rütmi segamini vaid korrad, kui pean hommikul mõnele kohtumisele jooksma või mõnd muud koduvälist kohustust täitma ning sel juhul ei piirdu ma sugugi tavapärase kahe kohviga päevas, vaid joon tihtilugu ära veel kolmandagi. Üheks selliseks korraks osutus ka üks käesoleva nädala teisipäev, mil mind hommikul MyHitsi blogiteemal vestlema oodati ning mille järel taas koju kohvile naasesin. Kuna olemine oli igati värske ning, let’s be honest, meik niisamuti, siis otsustasin oma kohvirutiini ka piltidena üles jäädvustada ja n-ö blogisse tuua. Mis aga puudutab MyHitsi intervjuud, siis reedest, 12. jaanuarist peaks see nende kodulehel kenasti üleval olema – pikalt ma sel korral nendega kahjuks vestelda ei saanud, sest saatelõigu pikkus oli äraütlemata lühike, kuid paar sõna jõudsime nii blogindusest kui ka muudel teemadel saatejuhtidega siiski vahetada. Muide, minu jaoks oli see järjekorras neljas raadiointervjuu ning pean tõdema, et selles keskkonnas meeldibki mulle neid vist enim anda!

Wearing: everything from H&M

JANUARY BLUES

Nädalake tagasi klõpsasime härraga kiired outfiti-fotod, mis hoolimata praegusest südatalvest said väljanägemiselt üsna kevadised (kui tumedavõitu riietus välja arvata). Piltide tegemise põhjuseks oli aga kaks uut asja, mis minu kappi hiljuti siginenud on ja mis kindlasti jagamist väärivad. Alustagem sellest Arketi T-särgist, mille jõuluvana mulle kuuse alla poetas ning mis nüüdseks juba mitu korda mul ka seljas on käinud. Minusugusel H&Mi, COSi ja & Other Stories’e fännil on mõistagi huvi Arketi vastu olnud suur brändi lansseerimisest saati ning mul on enam kui hea meel tõdeda, et näiteks selle sama pluusi põhjal võib nende toodete kvaliteeti kiita küll. Kuuldavasti pidid ka Arketi poed väga lahedad olema, nii et kes välismaal ringi liigub, sel tasub kindlasti mõnda neist sisse piiluda!

Lisaks liitus mu riidekapiga see tore H&Mi mantel, mis praeguse ilmaga küll üht supersooja kudumit alla või teist mantlit enda peale vajab, kuid mis minu kevadises garderoobis juba eos endale koha sisse on seadnud. Mind on viimasel ajal tabanud küll tumedate värvide ja lihtsamapoolsete riietuste maania, kuid et outfitile südatalvel või varakevadel elu ja särtsu sisse puhuda, siis soovitan seesugust tumedamapoolset mantlit kanda hoopis punase kampsuni ja huulega või näiteks särtsakate ja heledamate sinistega.

Wearing: T-shirt – Arket / coat, shoes, jeans – H&M / sunglasses – Zara

CHEERS TO NEW YEARS!

Ahoi ja head uut, armsad sõbrad! Loodan, et 2018. aasta on kõigil kenasti ja aktiivselt alanud. Mina ise kükitasin kuni 3. jaanuarini kodus ning puhkasin möödunud pühadetrallist – on ju üsna tavaline, et mida pikemad pühad, seda suuremat puhkust sul nendele järgnevalt tarvis on. Seega sai minu uus aasta küll veidi aeglasevõitu stardi, kuid see-eest tunnen nüüd, et pea on värske ning vaim asjalikeks toimetusteks valmis. Küll aga olen neil jaanuarikuu esimestel päevadel paari uusaastalubadusega väga kenasti tegelenud – ma ei tea, kuidas teiega lood on, aga ma ise kuulun täiesti selgelt sellesse inimgruppi, kes usub uue aastaga kaasnevatesse uutesse algustesse. Üks nendest lubadustest on olnud trenn, mida mu keha hädasti vajas – ma olen alati küll väga aktiivne inimene olnud, kuid see-eest pole mul eales olnud püsivat trenniharjumust. Kuna aga freelanceri elu kipub mind pigem kodukontoris hoidma, siis on ääretult oluline just liikumisele tähelepanu pöörata, sest hirmus kerge on (koos snäkkidega) diivanile või laua taha kügelema jääda. Sellistel puhkudel, kui trenniga üle pika aja jälle algust teen, kaasan alati appi jooga, täpsemalt YouTube’i kanali Yoga With Adriene, millest siin ka kunagi varem juttu olen teinud ning mille abil on imelihtne jooga ja liigutamisega algust teha. Tore on ka see, et selle juurde saab alati endale sobiliku kardio- või jõutrenni lisada – mina eelistan õues jooksmist, kuid kui ilm on kehv, puudub sobilik riietus või jooksmist ei feeli, saab kasutada erinevaid äppe (nt “7 Minute Workout”) või YouTube’i võimsat otsingumootorit. Selge see, et võimalusi enese liigutamiseks ja treenimiseks on palju, oluline on lihtsalt kuskilt otsast algust teha ning leida endas kübeke motivatsiooni. Ka mind aitab tegelikult see, et oma lubaduse siin kõva häälega välja ütlen, sest nii on end lihtsam ree peal hoida ja ajapikku koormust ka tõsta. Nii et kui keegi veel endale sarnase lubaduse on andnud või kodust treenimisviisi otsib, siis loodetavasti annab see lühike blogipostitus killukese inspiratsiooni!

Uute alguste terviseks!

AT CHRISTMAS, ALL ROADS LEAD HOME

Ahoi! Loodan, et pühad möödusid kõigil meeleolukalt ning et saate seekordset eriti pikka nädalavahetust jätkuvalt nautida! Mina ise veetsin jõulud Tallinnast eemal ja toibusin seal ühtlasi ka hirmus tüütust gripist, mis mind nädalaks täiesti jalust niitis ning mis tegelikult praegugi endast veel veidi märku annab. Mõnusalt kodusoojad ja perekesksed pühad olid aga parim ravi ning väikesed jalutuskäigud looduses andsid just selle vajaliku doosi maaõhku, millest linnakeskses elus alatasa puudust tunnen. Nüüd tuleb pilk aga juba uuele aastale suunata ja igasugune gripp seljataha jätta, sest järgmisest nädalast peab end jälle töölainele häälestama ning ühtlasi vajavad kibekiiret täitmist mitmed lubadused, mis endale aastanumbri vahetumise puhul märkmikusse olen poetanud. Siin siis aga mõned pildid meie idüllilisest ja toredast jõulupühast!