Täna EKA raamatukokku mingisugust tagastamata raamatu müsteeriumit lahendama minnes (milles lõpuks ikkagi raamatukogu enda süsteemiviga süüdi oli) avastasin raamatukogu eest tohutu soodushinnaga moe- ja kunstiraamatute müügipunkti. Selgus, et EKA raamatukogu müüb niimoodi kaks korda aastas kõiksugu väärt raamatuid. Mina isiklikult ostsin sealt kaks moealast raamatut ja odav hind tähendab siinkohal seda, et kahe raamatu peale läks mul kokku vaid 300 krooni – moeraamatud on teatavasti muidu palju kallimad. Igatahes kes vähegi huvitub hea hinnaga moe- ja kunstiraamatute ostmisest, siis MÜÜGIPUNKT ON AVATUD VAID TÄNA KELLA NELJANI (aadress on Estonia pst 7, Solarisest üle tee trollipeatuste juures, Eesti Kunstiakadeemia praeguse “asendusmaja” kolmandal korrusel). Ühtlasi mainis müügitädi mulle ka seda, et järgmisel nädalal toimub Solarise keskuses mingisugune raamatumess, kus ka nemad stuffi müüvad, nii et olge valvel, sest seesugused raamatud ostetakse ära kiiremini kui soojad saiad.
PS! Tahtsin oma uutest raamatutest siia pilti ka postitada, aga blogspot ei lase seda for some reason teha – veel üks põhjus, miks oma blogi teisele, omanimelisele aadressile ümber kolida (brittatalving.com ootab hetkel veel disainimist). :)
B.
Õnneks kuulun mina nende noorte hulka, kes ei saa öelda, et “the only book I read is Facebook” ning selline asi nagu raamat on minu kodus aukohal nii disainielemendina kui ka, noh, lugemisobjektina (enne raamatute paikapanemist ei teki mul tegelikult kodutunnetki). Kuna elu on iga päevaga üha kiirem ning graafik aina tihedam, jääb lugemisaeg küllalt napiks, kuid raamatu lugemise tunnet ei ole võimalik asendada ühegi filmi, e-raamatu või ajakirjaga. Kuna õhtul vajun enamasti kohe magama, siis kasutan raamatute lugemiseks eelkõige bussi või taksoga loksumise aega. Ma ei tea, mida räägin kümne aasta pärast, aga praegu tundub küll, et ma ei suudaks mitte iialgi raamatut lugeda läbi iPhone’i või iPadi, sest neil puuduvad need olulised elemendid nagu raamatu lõhn ja võimalus saada paberist lehte oma sõrmedega keerata.
Mina, kes ma olen totaalne arhivaar, kogun muu hulgas kokku ka raamatutest leitud tsitaadid ja mõtted. Üks ilusamate tsitaatidega raamatuid on keskkoolis loetud Remarque’i “Triumfikaar”, mis on omakorda üks nendest raamatutest, mis mind kõige enam mõjutanud on. Minu lemmikraamatuteks läbi aegade on aga hoopis Henri Charriere’i “Papillon” ja sarnaselt Triumfikaarele keskkoolis loetud vene kirjandusklassika hulka kuuluv Dostojevski meistriteos “Idioot”. Need kaks raamatut on süžee ja stiili poolest nii erinevad kui üldse võimalik saab olla, aga võrratud on mõlemad sellest hoolimata. Kui üldiselt armastangi lugeda romaaniklassikat, siis heaks vahelduseks sellele on alati Kivirähk ja tema looming ehk raamatud, mis kasvõi neljandat korda lugedes panevad kõva häälega naerma, eelkõige jumaldan ma aga tema käekirja ja sõnakasutust. Eesti kirjandusest rääkides – minu kõige suuremaks saavutuseks lugemisvallas on hoopis see, et otsustasin ühel hetkel lugeda läbi kõik Tammsaare “Tõe ja õiguse” viis osa ehk viis paksu raamatut (kuigi praegu ootab selle sarja viimane raamat veel lugemist). Igatahes on Tammsaare kui eesti kirjanduse lipulaev igati lugemist väärt. Kes on lugenud, need teavad, miks.
Ka moe- ja kunstiraamatud on minu kodus olulisel kohal. Paraku ei ole Eestis nende osas alati väga hea valik ja nimekirju koostan pigem nendest moeraamatutest, mida netist tellida tahan, nii et nende kogu mul suuruse osas veel väga ei hiilga. Kuna pildimaterjaliga raamatud on tavaraamatutest ka veidi kallimad, siis valin väga, milliseid moeraamatuid kokku ostan, sest paariga neist on ikkagi juhtunud nii, et see jääb riiulisse lihtsalt seisma, kuigi olen kulutanud sellele oluliselt rohkem kui mõnisada krooni. Kõige viimasena lisandus minu tavapäraste moeloojatest rääkivate raamatute hulka aga hoopis üks teistsugune tegelane – nimelt sain Tiina Talumehelt omale Emanuel Ungaro kangaraamatu, mis on nüüdseks küll aastakese aegunud, kuid mis oma imeliste moeillustratsioonide ning kallite kangaste näidistega võitis koheselt minu südame. Seda läbi sirvides on nii hea lasta sõrmedel januneda tohutult kvaliteetsete Pariisi kangaste järele ning moejooniseid vaadates mõelda, kuidas suure nimega disainer neid oma imelises ateljees paberile sketšis.
Ma tahan uskuda ja loota, et ka nooremad põlvkonnad oskavad hinnata raamatute väärtust ja kuigi see siin kõlab vanainimese jutuna ning pubekaea õitsemisaastail reageerisin ka mina sellise jutu peale sõnaga “whatever“, siis tahan noorematele lugejatele lihtsalt meelde tuletada, et lisaks sellele, et lugemine on mõnus (kuigi veidi unustatud) ajaveetmisvõimalus, eeldab suurem osa täiskasvanute maailmast ning suuresti ka edukaks saamine korralikku lugemust. Jah, ka moemaailmas ei saa ilma teadmisteta läbi lüüa ning teadmised ei pärine ainult koolist, vaid baseeruvad suuresti sellel, kui palju sa end ise harid.
Nighty night,
B.
