Category Archives: Food

At Christmas, all roads lead home

Heihei!

Loodan, et teil kõigil olid vahvad jõulud. Lumised olid need teil, kes te Eestis olete, päris kindlasti. Minul isiklikult olid lausa nii valged pühad, et oleksime äärepealt lumevangi jäänud. Nimelt veetsime oma jõulud taaskord maakodus, mis asub mere ääres ja on seega kõikidele karmidele põhjatuultele avatud. Sealne torm oli lausa nii hull, et kolm päeva põhimõtteliselt kordagi toast välja ei liikunud. Seepärast jäi ära ka see fotoshoot, mida siin eelmises postituses juba reklaamida jõudsin (see on jälle üks nendest olukordadest, et ära räägi asjast enne kui see olemas on). Aga no worries, lähme aastavahetuseks jälle maale ja kavatseme selle shuudi ikkagi ära teha, nii et päris tühi mu lubadus siiski ei ole. Noh, kui ilm just alt ei vea. Vahepeal jagan teiega aga imelisi pilte, mis jõulude ajal tehtud said. Fotokrediit kuulub taaskord Marekule, kes fotograafias ikkagi the ultimate genius on.

I hope you all had a wonderful Christmas. Mine, for example, was amazing and particularly snowy at the same time. The blizzard was truly EXTREME and it completely ruined my plans of doing a photo shoot in the snowy wilderness. Nevertheless, we’re going back to our country house on Friday and try to do she shoot again.
Here are some photos that were taken on the Christmas Eve. Enjoy!

Here’s a photo my boyfriend took last year. It is by far the most amazing picture of our country house and I thought I’d share it again, cause it’s just too good to be true. Compared to this year’s amount of snow I’d say it was a green Christmas last year.

For the love of.. PANCAKES!

Leidsin arvutist just need umbes kuu aega tagasi tehtud pildid ja ütleme nii, et pannkookide isu on nüüd to the max. Me oleme Marekuga mõlemad parajad pannkoogihullud ja see on läbi aastate kujunenud põhimõtteliselt ainsaks toiduks, mida valmistan – ma lihtsalt ei ole eriline kokkaja. Kui midagi teen, siis tuleb see tavaliselt väga hea välja, aga kokandushuvi kui selline puudub minus peaaegu täielikult (välja arvatud minu paar trademark toitu lisaks pannkookidele, näiteks üks šokolaadikook ning verivorstid). Seega võite rahulikult hingata – hoolimata nendest piltidest siin ei saa minu blogist mitte kunagi mingisugust toidublogi, vaid jään ikka nende teemade juurde, mis mind ennast huvitavad. :) Aga seniks veidi nillimist teile. Tõstke käed, kellel pärast seda postitust kõht tühjaks läheb?

I came across these photos Marek took about a month ago when I was making pancakes. These pictures look too good so I just had to publish them! I bet you all want some pancakes now. :)

And then the first snow covered the ground..

Kallid lugejad! Tuletan teile meelde, et giveaway lõppeb täna kell 00.00, nii et need, kes ei ole sellest veel osa võtnud, tehke seda kindlasti. Kunagi ju ei tea, kes võitjaks võib osutuda. :) Ma olen muidugi ka päris korralikult üllatunud, et seni niiiii palju osalejaid on olnud ning see annab põhjust võib-olla isegi tihemini giveawaysid korraldama hakata. Eks paistab. Homme igatahes loosin välja seekordse võitja ning annan hommikupoole sellest siin ka märku.

Siin on aga pildid minu idüllilisest nädalavahetusest maakodus, kuhu alati nii võimatult hea minna on (ERITI kui sel ajal just esimene lumi maha langeb, vähemalt läks sel korral täpselt nii). Vahel on lausa TARVIS linnamelust eemale saada ja end välja puhata, et siis uue energialaenguga algavasse nädalasse siseneda.

Rahulikku pühapäeva teile!
B.

This weekend I decided to go and spend some quality time with my family in our country house. It’s so nice to retreat every once in a while so that you can return fully loaded with new energy.

Pictures by me and Marek Metslaid

 

Giveaway!

Heihei!

Nagu teile lubasin, korraldan Shopi avamise puhul giveaway. Mõtlesin selle seekord siduda küsimuste küsimisega ehk saate küsida minult kõike, mis pähe tuleb (jäädes siiski decent teemade juurde) ning kõikide inimeste vahel, kes siis giveawayst osa võtavad, läheb loosi 500 krooni väärtuses ASOS’e krediiti. See tähendab siis seda, et võitja valib välja mingi eseme, mis jääb 500 krooni piiresse (transpordikulud sinna hulka ei kuulu, need tasun nii kui nii ise) ning ma tellin selle talle. Ilmselgelt on võimalik tellida ka mitu eset kui nende kogusumma jääb 500 krooni piiresse.
Ehk siis:
1. Postita selle blogipostituse kommentaariumisse mulle minu kohta mingisugune küsimus, mille vastus sind huvitada võiks. Aega selle tegemiseks on käesoleva nädala pühapäeva lõpuni.
2. Esmaspäeval valin random.org’i kasutades välja võitja ning kui osutud võitjaks, vali välja mingisugune ese ASOS’est, mis jääb 500 krooni piiresse. Siis saada mulle oma aadress ja valituks osutunud ese. Ja kui ma olen tellimuse ära vormistanud ning ese on jõudnud Eestisse, saadan sulle selle ära (taaskord jäävad saatmiskulud minu katta). Olgu mainitud, et giveaways saavad osaleda vaid inimesed, kes elavad Eestis!

Kõik küsimused, mis minule esitatakse, saavad ühes blogipostituses siis endale ka vastused.

Postitust jäävad täiendama pildid minu hommikusest smuutitegemisest – otsustasin nimelt tervislikuma elustiili peale üle minna. Kuna iga päevaga läheneme teatavasti tohututele miinuskraadidele, siis talvise väsimuse vältimiseks tuleks sellele vastu minna suure vitamiinipagasiga. Ja täpselt seda ma teha püüangi.

Ärge sellele alkoholikuhjale pildi taustal väga tähelepanu palun pöörake, see on leftover Mareku sünnipäevast :)

Kui juba köögis pildistamiseks läks – see siin on minu hiljutine ja ühtlasi kõige lemmikum ost kööki, superlahe ja eriliselt mugav lõikelaudade komplekt.

And that’s it! Jään ootama teie küsimusi ning mainin ka ära, et katsun kas täna või homme Shopi taaskord uuendada, sest mul on umbes miljon eset, mis ootavad uusi õnnelikke omanikke. :)

B.

Make it rain

Call me crazy, aga ma jumaldan seda äikest, mis praegu väljas on. Soe suvine vihm, korralik äike ja kõhedust tekitav müristamine on kodumaa suve kohustuslik osa ning mõnusaks vahelduseks 30-kraadistele ilmadele. Täna näiteks oli juba vastikult lämbe ilm. Teate küll, täpselt selline kuumus, mis eelneb äikesele ning kus ei ole väga õhku hingamiseks.

Millest ma teile aga rääkida tahtsin..

1. Tegin oma kodulehele juurde ühe page’i nimega Media, kuhu lisan edaspidi artiklid, mis kas minust või minu kirjutatud on. Paar tükki sain sinna juba üles riputatud, nii et kellel vähegi soovi lugeda minu kevadist Eesti Ekspressi artiklit või aprillis Päevalehes ilmunud Tanel Veenre kirjutatud moeblogijate lugu, siis nüüd on need seal üleval.

2. Selline vihmane ilm nagu täna lihtsalt soosib raamatute lugemist. Ei ole ju midagi mõnusamat kui pugeda diivanile, süüa sinihallitusjuustu, kreekereid ja mureleid ning lugeda vingeid raamatuid. Soovitan teile nüüd kaht raamatut. Kui keegi teist on lugenud Epp Petrone Minu Ameerikat või tema elukaaslase Justin Petrone Minu Eestit ja olite neist samamoodi vaimustuses nagu mina, siis teadke, et sama kirjastuse alt on ilmunud teisigi sarnaseid raamatuid, mis erinevate riikide/linnade kohta kirjutatud. Hetkel loen mina näiteks Urmas Väljaotsa Minu Pariisi ja vahetult enne seda lõpetasin Anu Samarüütel-Longi Minu Londoni. Kui talvel on mõnus lugeda raskeid romaane, siis suvi on ideaalne selleks, et lugeda kergeid raamatuid nagu need kaks, mis jutustavad maailma metropolide elustiilist läbi eestlase vaatevinkli. Lisaks sellele käsitlevad mõlemad autorid oma raamatutes päris korralikult ka moeteemat. Kõige enam meeldib mulle aga see, et raamatud on kirjutatud nii kaasahaaravalt, et panevad sind tundma nagu elaksid ise maailma suurlinnas ning kogeksid kõike seda, millest autorid kirjutavad. Nii et igati mõnus lugemine kas kuuma ilmaga rannas, vihmase ilmaga diivanil, igaval lennureisil või vanaema juures maal.

Väike katkend Minu Londonist inimestele, keda huvitab õppimine suurtes moe-, disaini- ja kunstiülikoolides:

“Enamik inimesi läheb ülikooli õppima, eeldades, et seal on palju tarku õppejõude, kes loengutel neile oma teadmisi jagavad. Saint Martinsi Kunsti- ja Disainikolledži moemagistrantuuri õppeplaanis ei olnud ÜHTEGI loengut. See on koht praktilisteks tegudeks, mitte sõnadeks. See ei ole koht õppimiseks – sest kõik vajalikud teadmised peaksid siia tulles juba olemas olema. See ei ole koht eksperimenteerimiseks ega eneseotsinguteks – need, kes siia tulevad, on juba väljakujunenud käekirjaga disainerid, kellest enamik on juba praktiseerinud kuulsates moemajades ja kes vajavad vaid seda viimast väikest tõuget, et oma moekarjääriga alustada. Saint Martinsit võiks võrrelda tippsportlaste suurvõistluse-eelse intensiivtreeningulaagriga, kus sportlaste või siis antud juhul moekunstnike vaim, lihased ja meeled trmmitakse ja tuunitakse perfektsuseni, et nad võistlusraja stardipakul oleksid oma absoluutses tippvormis. Kursuse lõpp on mõtteline stardipauk, pärast mida pistab igaüks jooksu ise suunas, sest see ei ole omavaheline võistlus – pigem võidujooks ajaga ja iseenese proovilepanek. Ühed leiavad endale töökohad maailma tippmoemajades, teised loovad oma kaubamärgi. Neid, kes pärast kooli lõpetamist “kaotsi” lähevad või eriala vahetavad, on ülivähe, näiteks meie kursuselt ei tea ma kedagi sellist.”