Category Archives: Getaways

At Christmas, all roads lead home

Heihei!

Loodan, et teil kõigil olid vahvad jõulud. Lumised olid need teil, kes te Eestis olete, päris kindlasti. Minul isiklikult olid lausa nii valged pühad, et oleksime äärepealt lumevangi jäänud. Nimelt veetsime oma jõulud taaskord maakodus, mis asub mere ääres ja on seega kõikidele karmidele põhjatuultele avatud. Sealne torm oli lausa nii hull, et kolm päeva põhimõtteliselt kordagi toast välja ei liikunud. Seepärast jäi ära ka see fotoshoot, mida siin eelmises postituses juba reklaamida jõudsin (see on jälle üks nendest olukordadest, et ära räägi asjast enne kui see olemas on). Aga no worries, lähme aastavahetuseks jälle maale ja kavatseme selle shuudi ikkagi ära teha, nii et päris tühi mu lubadus siiski ei ole. Noh, kui ilm just alt ei vea. Vahepeal jagan teiega aga imelisi pilte, mis jõulude ajal tehtud said. Fotokrediit kuulub taaskord Marekule, kes fotograafias ikkagi the ultimate genius on.

I hope you all had a wonderful Christmas. Mine, for example, was amazing and particularly snowy at the same time. The blizzard was truly EXTREME and it completely ruined my plans of doing a photo shoot in the snowy wilderness. Nevertheless, we’re going back to our country house on Friday and try to do she shoot again.
Here are some photos that were taken on the Christmas Eve. Enjoy!

Here’s a photo my boyfriend took last year. It is by far the most amazing picture of our country house and I thought I’d share it again, cause it’s just too good to be true. Compared to this year’s amount of snow I’d say it was a green Christmas last year.

And then the first snow covered the ground..

Kallid lugejad! Tuletan teile meelde, et giveaway lõppeb täna kell 00.00, nii et need, kes ei ole sellest veel osa võtnud, tehke seda kindlasti. Kunagi ju ei tea, kes võitjaks võib osutuda. :) Ma olen muidugi ka päris korralikult üllatunud, et seni niiiii palju osalejaid on olnud ning see annab põhjust võib-olla isegi tihemini giveawaysid korraldama hakata. Eks paistab. Homme igatahes loosin välja seekordse võitja ning annan hommikupoole sellest siin ka märku.

Siin on aga pildid minu idüllilisest nädalavahetusest maakodus, kuhu alati nii võimatult hea minna on (ERITI kui sel ajal just esimene lumi maha langeb, vähemalt läks sel korral täpselt nii). Vahel on lausa TARVIS linnamelust eemale saada ja end välja puhata, et siis uue energialaenguga algavasse nädalasse siseneda.

Rahulikku pühapäeva teile!
B.

This weekend I decided to go and spend some quality time with my family in our country house. It’s so nice to retreat every once in a while so that you can return fully loaded with new energy.

Pictures by me and Marek Metslaid

 

Ormsö

Vaikivana ja karmina seisab meretuulte võimuses Vormsi. Aga ikkagi, kui laev Svibyst mandri poole tagasi popsutab, oled langetanud otsuse siia jälle tagasi tulla.”

A quick getaway

Minu äratuskell helises täna tavapärasest varem – kell 5 hommikul. Panime Marekuga kiiruga asjad kokku ning asusime teele. Seekord võtsime siis kursi Vormsi suunas – kohta, kus olen veetnud kõik oma lapsepõlvesuved ning kuhu ma tänase päevani igal suvel vähemalt kaks korda jõuda püüan. Seekordse tuleku põhjuseks oli tegelikult see, et vanaemal oli vaja linna minna, mistõttu meie Marekuga tulime loomi hoidma (minu kass ja koer, kes igal suvel vanaemaga siia suvepuhkusele sõidavad; ühtlasi avastasime siit suure karja lambaid, kelle olemasolust vanaema meile mingil põhjusel midagi ei rääkinud). Ja siin me nüüd oleme, Haapsalus asuva Teele kohviku maailma kõige paremate saiakeste, jalgpalli MM’i, miljoni sääse, ristsõnade ja lammastega. Ning valmis kogu ülejäänud õhtu grillima.

Escape from the city

Pidin taaskord tõdema, et ei ole midagi mõnusamat kui vahelduseks üks rahulik ja arvutivaba nädalavahetus maal. Olin juba mitu nädalat seda salakavalat plaani pidanud, et lähen ometi linnast hetkeks eemale, aga pidevalt tuli midagi vahele kas siis tööalaselt, koolist või hoopis kellegi tähtsa inimese sünnipäev. Lõpuks tundus juba, et miski pole vajalikum kui värske õhk ja eemalolek. Neid n.ö põgenemiskohti on mul kaks – üks asub Vormsil, kuhu satun vaid suvel, ning teine veidi üle poolesaja kilomeetri kaugusel Tallinnast mere ääres, kus ma siis ka seekord käisin. Mõned aastad tagasi elasin ma seal, kokku kuskil kaks aastat, kuid praeguseks on see jäänud vaid nädalavahetuse koduks. Viimasel ajal satun sinna küll harvemini, aga iga kord taasavastan selle kodu võlud ning luban endale, et varsti lähen jälle. Seekord pean vähemalt lubadusest kinni, sest jõulud veedame perega jällegi seal. Üleüldiselt on see koht kõige imelisem kahel konkreetsel aastaajal: talvel ja suvel. Talvel on mõnus paksu lumetormi eest tuppa kamina ette varju pugeda, tass glöggi kätte võtta ja raamatut lugeda. Kuna meri on otse maja ees, siis puhuvad seal eriti tugevad põhjatuuled ja seega on seal ka alati maailma kõige rohkem lund. Seda mõnusam on vaadata suurte akende taga laiuvat kohevat lund ja elada põhimõtteliselt täiuslikus talveparadiisis. Suvi ei jää aga talvele karvavõrdki alla, sest ema raske töö ja vaev taimede istutamisel on vilja kandnud ning kümne aastaga on kogu sealne floora imeilusaks kasvanud, nii et suviti on kogu maja ümbrus õides. Kuna naabreid meil praktiliselt ei ole, saab seal täielikku suvevabadust nautida – ujuda, joosta, päevitada, what so ever. Õhtuti see-eest aga grillime ja kuulame metsa rahustavat kohinat.