• Art of the Trench

    Burberry ja the Sartorialist-i koostöös valminud social-networking lehekülg, mis on all about Burberry mantlid. See on Lookbooki ja tavaliste tänavablogide analoog, mis on ühendatud feissbuukiliku suhtlusvõrgustikuga. Lahe, eksole? Nüüd on mul vaja ainult see sügisel Helsingis proovitud Burberry mantel mingi valemiga kähku omaenda riidekappi saada, väike pilt klõpsida ning loota, et see ilusti esilehele Scott Schumani fotode kõrvale asetatakse. Kahjuks ei teeks mu rahakott antud hetkel Burberry mantli soetamise peale just maailma kõige laiemat naeratust, nii et praegu jääb vist siiski kogu lõbu ära. Ühel hetkel ma selle endale ikkagi hangin, sest kvaliteet korda ilu korda vastupidavus korda mugavus korda fakt, et see on siiski BURBERRY, on seda kõike rohkem kui kindlalt väärt. See konkreetne mantel, mida ma Soomes proovisin, ei tahtnud kohe üldse mu seljast ära tulla, sest ta istus nagu valatud. Väga tervislik ei ole vist sellele mõtlema jääda.. 
  • Graffi-couture

    Vogue Paris, november 2009, fotograaf Mario Sorrenti, stilist Emmanuelle Alt. Võimatult super!

  • Excitement

    Õnnekombel olen suutnud tänase päeva kuidagi ruttu õhtusse lükata, sest ei suuda homset ära oodata. Küllap aitasid kaheksatunnine tööpäev ning tunnipikkune David Vseviovi eriliselt huvitav islamiteemaline loeng päeva kiirele möödumisele suures osas kaasa. Igatahes ootab homme mind ja Marekut ees asjade pakkimine, sest laupäeval, tõntõntõõ, drumroll, toimub kolimine! Nimelt mainisin Popularis oma sõbrale kuskil poolteist nädalat tagasi, et otsime korterit. Ja juhuslikult oli tal parasjagu just üks pakkuda. Seega olemegi käinud vaid üht korterit vaatamas ning selgus, et see on ideaalne. Ja kuna mul on kombeks pidevalt ühest linna otsast teise kolida, siis ei saakski uus elukoht olla mujal kui Viimsis (nii palju siis sellest, et kolime kesklinna). Mul on Meriväljal elamise aegadest jäänud kogu seal pool olev osa Tallinnast südamelähedaseks ning kui päris aus olla, siis teadsin, et ühel hetkel sinna kanti ka tagasi kolin. Kuigi Pirita tee ummikute järele ma küll erilist igatsust ei tunne.

    Suur osa inimesi vihkab väga tõsiselt kolimist ja peavad seda kohutavalt tüütuks. Minu arvates on see eriti mõnus, sest esiteks toimub selle käigus tõeline suurpuhastus – esemed, mille äraviskamiseks vanas kodus piisavalt südant ei olnud, lendavad nüüd suure kaarega Ragn-Sellsi valdustesse. Teiseks tekib uues kohas kaste lahtiteipides täielik jõulukinkide avamise tunne – avastad kastide põhjast asju, mis mööda minnes eelmises kodus sinna visatud said, kuid mida nüüd on võimalik täiesti uutmoodi kuhugi paigutada. See toob kolimise juurde põnevuse. Siis on veel umbes sada miljonit põhjust kuni selleni, et lõppude lõpuks on tegemist ikkagi täiesti omaette elamisega ning et uues kodus oled iseenda peremees. Ja noh, ma olen harjunud kolima, sest ei või ju jumala eest üle paari aasta ühes kohas elada.
    Lõpetuseks ka üks imekaunis inspiratsioonipilt.

  • I want Lanvin… not flowers (ehk t-särkidest)

    Ei saa ma üle ega ümber nendest uutest Jeremy Scotti poolt Adidasele disainitud ketsidest. Teate küll, see sama disainer, kelle endanimelise brändi viimane kollektsioon oma Flintstonesi teemaga kõiki nii positiivselt kui ka negatiivselt erutas. Kuigi need ketsid on moehuvilistele mitte enam oh-so-yesterday, vaid juba hoopiski üleeilne päev, hakkasid nad mulle alles hiljaaegu meeldima. See on nagu mõne laulugagi, et alguses ei meeldi, siis hakkad vaikselt sulama ja lõpuks oled hull selle järele. Ju vist sarnasel põhjusel mõtlesid inglased/ameeriklased välja väljendi “Starting to grow on me“. Igatahes sain ma teada, et Jeremy on Adidasega koostööd teinud juba alates 2003. aastast, nii et peaksin vist tihemini oma silma lisaks kingadele ka ketsidel hoidma. Jeremy viimasest koostööst Adidasega valmis ka superlahe reklaam, mida näete siit.
    Mida ma aga kõige enam tahan, on hea sloganiga t-särk. Mulle meeldib see idee, et annad näiteks puhta valge särgi peal oleva kirjaga mingi sõnumi edasi (änd mis EI oleks “Sexy summer chick” või “FBI: Female Body Inspector”). Mul endal on elu jooksul olnud vaid üks arvestatava sloganiga t-särk, sest paraku leiab suuremast osast Eesti poodidest just imelike kirjadega särke ning välismaal ei ole lihtsalt lahedatele peale sattunud. Aga kuna see üks on esiteks suhteliselt kulunud ja kõigile on ammu selge, mida selle sloganiga öelda tahan, siis oleks aeg mõni uus leida. Siin siis paar näidet 2009 aastal juba klassikaks saanud t-särkidest ning lihtsalt mõnest muust vinge ideega sloganist.

    PS – Päris lahedaid t-särke leidsin ka selliselt aadressilt nagu threadless.com, aga see ei keskendunud mitte nii palju sloganitele, kui lihtsalt vingele disainile.