Category Archives: Outfits

Question?

Nagu lubatud, siis siin on esimene küsimuste-vastuste postitus. Organiseerimisfriik nagu ma olen, siis ma sorteerisin kõik küsimused kategooriatesse. Alustan siin aga selliste küsimustega, mis ühtegi “kataloogi” ei kuulunud. Ja ka neid on terve hulk. :)

# Nimeta üks sinu huvitavamaid harjumusi, mida sa enne siin maininud pole.
Tõenäoliselt ristsõnade lahendamine – alustasin nendega kuskil üheksaselt või veidi hiljem, mil lahendasin Eesti Ekspressi lasteristsõna. Tänaseks päevaks on lahendamine lausa maania kuju võtnud ning ma hoolitsen igal kuul selle eest, et kõikide ristsõnaajakirjade viimased numbrid minu voodi kõrval esindatud oleksid (kuigi see ei ole eriti keskkonnasõbralik). Vähemalt on tegemist hariva hobiga. :)
# On sul mõningaid blogilugejaile teadmata hobisid/andeid? Näiteks, ehk oskad mõnd instrumenti mängida või oled kirglik lugeja või hoopis oled tegelenud näitlemisega?
Mängisin kunagi ligikaudu 4-5 aastat trumme (ei, mitte neid aafrika trumme, vaid ikka PÄRIS-päris trumme). Siiani on pulgad alles ja vahel mõtlen, et peaks sellega ikka jätkama.
#Kas sul on mingi hobi, millega sa n.ö vabal ajal tegeled?
Mood ongi lisaks erialale ka minu hobi ja tegelen sellega nii palju kui võimalik. :)
# Mis on sinu kassi nimi?
Ca$h
# Millesse sa usud?
Inimeste headusesse (võimalik, et liiga palju), mingil määral saatusesse ning sellesse, et kui tahan kuhugi jõuda, pean selle nimel juba praegu pingutama – life’s too short.
# Mis on su lemmikfilm?
Kui päris aus olla, siis mulle ei meeldi eriti filme vaadata (eelistan sarjade vaatamist, sest nad on lühemad – ma olen aja raiskamisega kitsi), aga kui nüüd mõni neist välja tuua, siis Inception juhib hetkel minu top-nimekirja. Muidugi ei anna seda võrrelda moefilmidega, mida võin jällegi lõpmatuseni vaadata.
# Kust poest on pärit lõikelaudade komplekt? (Küsimus seotud giveaway postitusega)
Tallinna Kaubamaja köögiosakonnast
# Kas smuuti tegemiseks oli veel mingi põhjus lisaks sellele, et otsustasid tervislikult toituma hakata?
Jah – mul on igahommikustest võileibadest siiber ning tunnen, et vitamiinipuudus hävitab minu energiat, mistõttu paljud asjad jäävad seetõttu lihtsalt tegemata, kuna mul puudub jaks.
# Äkki jagad meiega sinu jaoks kõige maitsvamaid smuutiretsepte?
Mul spetsiaalseid retsepte kui selliseid ei ole, aga mis me Marekuga tavaliselt teeme on see, et ostame erinevaid puuvilju ning jogurtit ning miksime siis kõike omavahel – katsetamine on asja juures vist isegi kõige põnevam asi. AGA soovitan näiteks neid:
1) Maasikad + kiivid + Funktsionaalne rohelise tee jogurt
2) Melon + mango + vaarikajogurt (tänane avastus ja see oli nii hea, et selle peale mõtlemine juba viis keele alla)
# Kuidas suhtud neisse n-ö tibidesse, kes topivad endale külge igasuguseid feik-asjandusi? Kas sa ise oled nende vastu huvi tundnud?
Isiklikult mina väldin selliseid asju ja kui mõnda asja olen proovinud või mõtlen, et kunagi võiks isegi proovida, siis näiteks kunstküüntest hoidun küll kui katkust. See, kas teistel need on või mitte, jätab mind suhteliselt külmaks. Küll aga on mulle vastukarva see, kui inimene on üleni kunstjullasid täis. Kõige hullem ongi see, et seda peavad ilusaks vaid need tüdrukud ise, mitte aga mehed ega selles mõttes “normaalsed” naised. :)
# Mis omadused sulle teiste puhul kõige enam meeldivad/silma jäävad?
Ambitsioonikus. Lugemus. Oskus iseenda üle naerda. Võime aktsepteerida, et ka sina ise eksid.
# Britta, mis on sinu elumoto?
Failure is not an option. :)
# Kuidas sa oma juukseid nii ilusat tooni hoiad?
Sellega, et ma ei ole neid mitte kunagi värvinud, triibutanud, salgutanud, what so ever. :) Aga ma tänan komplimendi eest! See-eest ei ole nendega üldse kerge, sest nad on maailma kõige õhemad ja neile kohevuse andmine nõuab palju tööd.
# Kas sul on kogu aeg blondid juuksed olnud ning kas on plaanis ka värvi lähiajal muuta? (Blond sobib sulle ülihästi, kuid huvitav oleks näha sind ka mõnes teises valguses)
Kuna olen loomulik blond, olen juuste värvimise/toonitamise suhtes vääääga skeptiline ja kui päris aus olla, siis ma ei usu, et neid kunagi üldse värvingi. Aga jah, mind ennastki huvitab, et milline ma näiteks brünetina välja näeksin – õnneks on inimesed leiutanud parukad, nii et kunagi ehk proovin nende abil järele.
# Mida sa endas muuta tahaksid?
Tahaks osata aega palju paremini planeerida.
# Kuidas suhtud Ponyartsi blogisse? Mis meeldib/ei meeldi kõige rohkem selles?
Ma tegelikult ei saa aru, et millest selline küsimus? Ta on minu hea sõbranna, ma toetan teda, ta on tubli ja kaugele jõudnud, tal on oma nišš ja ma soovin, et ta ka niimoodi jätkaks. Tema blogi on super, sest peegeldab teda ning ta ei püüa mängida kedagi teist. Mainin siis siin ka ära, et minu ja tema blogid ei ole omavahel võrreldavad, sest me oleme erinevad inimesed, kuigi saame väga hästi läbi – mõned asjad, mis esinevad tema blogis, ei saaks kunagi esineda minu blogis, sest ei ole minulikud, kuid on see-eest täielikult temalikud ning sobivad talle. :)
# Millest sa unistad?
Elust New Yorkis
# Kui tihti sa pidutsed ja väljas käid?
Hetkel mitte eriti tihti. Vahel kord nädalas, vahel kord paari nädala jooksul. Varem käisin kõvasti rohkem, aga praegu olen hoopis teistsuguse elustiiliga ning suunan oma energia mujale. Muidugi on asi ka selles, et Tallinn on liiga väike ja praeguseks hetkeks uutest kohtades tühjaks jooksnud – elaksin NYC’s, käiksin tõenäoliselt kolm korda rohkem väljas. Aga tantsida tahaks küll kogu aeg! See on ka peamine põhjus, miks väljas käin.
# Kirjelda oma mentaliteeti. Oled sa pigem “kõik-viimasel-minutil”, realistlik või ülemõtleja tüüpi inimene?
Ma arvan, et paras doos on minus kõike. Muidugi on see viimase-minuti teema päris tugevalt esindatud, samas vahel teen mõnda asja jälle kaks kuud enne tähtaega. Eelkõige on asi hoopis selles, mis emotsioonid mul sel päeval on. Ja realistlik olen ma päris kindlasti, illusioone endale eriti ei loo. Unistada aga julgen küll. :)
# Millist puhkust sa kõige enam naudid?
Igasugune puhkus on hea. Vahel on ideaalne minna nädalavahetuseks maale ja veeta aega oma itaallaslikult kärarikka pere seltsis. Mõnikord on hea Marekuga lõõgastuda ning lihtsalt jaurata. Samas vajan ka seda aega, mil saan olla lihtsalt üksi. Võimalik, et seda viimast naudingi kõige enam, aga ilmselgelt ei tohi sedagi liiga palju olla.
# Saan aru, et loed palju erialast kirjandust (ja eks ilmselt nii juhtub õppimise ajal enamikuga), ent mis on su lemmikteos üldiselt? Ilukirjanduslik või siis teaduslik või hoopis mõni luulekogu?
Ilukirjandus all the way!
Henri Charriere – Papillon (väidetavalt autobiograafiline teos mehest, kes maailmasõdade aegu saadetakse Prantsuse Guajaanasse eluaegset vanglakaristust kandma – kusjuures ta on tegelikult süütu – ning raamat räägib tema põgenemisest. ma ei ole vist kunagi paeluvamat ja põnevamat raamatut lugenud)
Dostojevski – Idioot (kohustusliku kirjanduse pärl, teine on Remarque’i Triumfikaar)
Andrus Kivirähk ja kõik tema miljon fantastilise huumoriga raamatut, sest need on järjekordne ideaalne viis lõõgastumiseks

Ilukirjandust loengi muideks sada korda rohkem kui erialast kirjandust. Ja lisaks – ma jumaldan raamatuid (juba nende lõhn on nii hea!) ja olen selles mõttes vanakooli-inimene, et ükski film (ega audio- või e-raamat) suudaks minu jaoks kunagi PÄRIS raamatuid asendada. :)

# Mis sa sünnipäevaks saada tahad?
Kusjuures see on väga hea küsimus. Kuigi mul oli sünnipäev just ära (ja kingitused olid VÄGA, väga head), siis ma sain alles teada, et kingi ei tohigi inimestele kinkida – pidavat halba õnne tooma. Nüüd ma pean kõik oma wishlistis olevad kingapaarid ise välja ostma ja seega soovin tõenäoliselt järgmised 10 aastat sünnipäevakingitustena inimestelt vaid raha.
# Mis on su lemmikkokteil?
Malibu-koola, ilma laimi ja sidrunita, bring it oooon!
# Mis on sinu lemmiktegevus mõnusal vabal pühapäevasel päeval?
Pühapäeviti tahan alati OHTRALT süüa ja näksida ning logeleda terve päeva voodis teki sees sarju vaadates, lugedes ja Readeris hängides. Mulle tegelikult pühapäevad ei meeldi – nad mõjuvad alati kuidagi nii pidurdavalt. Kui keegi küsiks, et mis on minu lemmikpäev, siis kindel vastus on esmaspäev – see töömeeleolu inspireerib mind tohutult

Okei, tegelikult on umbes miljons küsimust veel, aga ma ausalt öeldes ei jaksa enam, sest kell on ootamatult saanud 2 öösel ja ma tegelikult peaksin ammu magama. Ma loodan, et väga palju kirjavigu ei tulnud, sest ma hetkel ei suuda tänu unisusele isegi oma sõrmi teineteisest eristada, rääkimata siis tähtedest siin arvutiekraanil. Igatahes ma vastan homme edasi, i promise. :)

Nighty night, darlings!
B.

PS! Shop sai ka uuendatud!

And then the first snow covered the ground..

Kallid lugejad! Tuletan teile meelde, et giveaway lõppeb täna kell 00.00, nii et need, kes ei ole sellest veel osa võtnud, tehke seda kindlasti. Kunagi ju ei tea, kes võitjaks võib osutuda. :) Ma olen muidugi ka päris korralikult üllatunud, et seni niiiii palju osalejaid on olnud ning see annab põhjust võib-olla isegi tihemini giveawaysid korraldama hakata. Eks paistab. Homme igatahes loosin välja seekordse võitja ning annan hommikupoole sellest siin ka märku.

Siin on aga pildid minu idüllilisest nädalavahetusest maakodus, kuhu alati nii võimatult hea minna on (ERITI kui sel ajal just esimene lumi maha langeb, vähemalt läks sel korral täpselt nii). Vahel on lausa TARVIS linnamelust eemale saada ja end välja puhata, et siis uue energialaenguga algavasse nädalasse siseneda.

Rahulikku pühapäeva teile!
B.

This weekend I decided to go and spend some quality time with my family in our country house. It’s so nice to retreat every once in a while so that you can return fully loaded with new energy.

Pictures by me and Marek Metslaid

 

It’s a wrap

Blazer, boots and blanket wrap – all from ASOS; pullover – Monton; leather pants – NewYorker

Suur aitäh kõigile, kes riidelaadal käisid! Kindlasti tuleb selliseid üritusi veel korraldada, sest seesugused ettevõtmised on ju suurepäraseks võimaluseks nii teiste blogijate kui ka oma lugejaskonnaga kohtumiseks. Parajalt suur hulk esemeid, mis mul alles jäid, lähevad üles blogi Shopi, mis omakorda tähendab, et lähipäevil läheb massive pildistamiseks.

Ja siin on mu kõige uuem obsessioon, taaskord ASOS’est pärinev nn blanket wrap (ma ei kujuta ette ka, mis selle sõnapaari eestikeelne vaste võiks olla), mis kaitseb oskuslikult igasuguste sügiseselt külmade tuuleiilide eest. I’m addicted!

I recently bought this so-called blanket wrap from ASOS and it quickly became my new obsession, because it keeps me warm and completes the outfit.


Bonjour!

Mul on teile paar teadaannet:

# Täiendasin täna oma blogis Mediat kahe artikliga. Üks neist on eriliselt armas artikkel, mis pärineb eelmises detsembris ilmunud Eesti Naisest. Räägib see minust ja minu emast. Teine neist ei anna tegelikult päris artikli mõõtu välja, aga on väljavõte eelmisest Marie Claire’ist. Seal pidi Marek vastama mõnele küsimusele minu kohta ja tegi seda lausa nii ilusasti, et ma muutun siiani neid vastuseid lugedes emotsionaalseks. Ahjaa – ilusat teksti “kaunistab” üks uskumatult halb pilt meist, sest mingil põhjusel ei ole kumbki meist seal eriti fotogeeniline. Oh well.

# Lisaks Mediale uuendasin ma ka oma Portfolio sektsiooni kahe pildiga viimasest shoodist Graham Mitchelliga. Tegelikult tuleb see seeria palju pikem, aga kuna suvi sai läbi ja me jäime ajastamisega veidi hiljaks, siis pildistame (loodetavasti) järgmisel suvel edasi. Aga seniks jäävad meelt lahutama need kaks. Minu jaoks oli antud shoot paras katsumus, sest pidin diilima fotograafi väga selge visiooniga ning ei saanud stiliseerides täielikku vabadust nautida, see-eest jäin aga kahe esimese fotoga küllaltki rahule.

# Lisaks kahele eelnevale uuenes ka Shop! Käesoleva nädala jooksul ma seda aga rohkem ei uuenda, sest..

# Tulekul on uus blogijate moeturg! See leiab nimelt aset laupäeval kella 12.00 ja 17.00 vahel (täpne kellaaeg on veel selgumas) Cafe Petersonis (see asub Tallinnas Narva maanteel). Uut kodu otsivaid esemeid ning ka oma loomingut tulevad lisaks minule müüma Anni Jürgenson, Kirke Talu, Lisa Mai Lindberg, Laura Mitt, Johanna Ruukholm, Eleri Ojavee ning Mari-Liis aka Ms Marley. Nende inimeste blogide aadressid ja informatsiooni ürituse kohta saate SIIT. Kavatsen seekord osa esemetest, mis müüki panen, üles pildistada, nii et stay tuned, lisan need siia lähipäevil.

Põnevat uut nädalat,

B.

Do Re (and a few words about Me)

Kas mäletate kui paar aastat tagasi DIY-teema väga suureks trendiks tõusis? Peamiselt oli asi MASU’s, mis sundis inimesi rohkem ise meisterdama, kuna lihtsalt puudus raha uute rõivaste ostmiseks. Nüüd, kus majandus on hakanud vaikselt jälle ülesmäge sammuma (muidugi ei tea, et kui kauaks, sest euro on ju veel tulemas, aga sel teemal ma parem siin üldse arvamust avaldama ei hakka, sest päris majanduseksperdi mõõtu ma välja ei anna), on ka DIY-projektidega blogisissekanded ja ajakirjaartiklid areenilt kaduma hakanud. Muidugi tean inimesi, kes jätkuvalt selle teemaga tegelevad ning minul on nende vastu väga suur respekt, sest neil on midagi, mida paljudel teistel mitte – oskust, viitsimist ning eelkõige TAHET.

Lisaks sellele, et isetehtud asjad tõepoolest isikupärased ning lahedad on, on DIY-teema ka igati keskkonnasõbralik – oma vanale, juba tõenäoliselt räämas esemele uue elu andmine säästab ju uue kraami kokkuostmisest ning lisaks sellele on see ka rahakotisõbralik (kui inimene just oma t-särki teemantitega kaunistama ei hakka). Ka mina olen teinud mõningaid DIY-projekte, neist kõige hiljutisem oli näiteks seotud minu armastusega Kinder Surprise šokolaadide vastu, millega teatavasti rohkelt plastmassi ehk väikeseid lelusid kaasa saab. Otsustasin ühel hetkel nimelt need mänguasjad eheteks muuta, eelkõige siis ripatsiteks kaelakeede otsa (minu vana, aastaid kestnud kõrvarõngaste obsessioon on asendunud armastusega kaelakeede vastu). Näiteks kleepisin ühe kaamlit meenutava lelu peale hulgaliselt väikeseid litreid, et seda siis hiljem kaelas kanda. Nagu suur osa projekte, jäi ka see mul paraku pooleli, aga õnneks on mul rahulikult aega selle lõpetamine ühel hetkel ette võtta, sest selliste ehete puhul kehtib reegel, et need ei lähe kunagi moest välja, kuna nad on isikupärased, ja kui vastav ehe vingena välja kukub, siis kannad seda hoolimata parasjagu maailma vallutavast trendist. Oma sõbranna Liisaga võtsime aga ükskord kätte ja planeerisime teha terve seeria DIY-esemeid. Kuna ajad läksid ootamatult kiireks ning varsti tuligi peale aeg, mil tema Londonisse kolis, ei jõudnud me just palju teha, aga vähemalt on mul kogu materjal nende projektide kohta alles ning parasjagu ka piisavalt tahet end kokku võtta ja midagi valmis meisterdada.

Millest ma aga tegelikult kirjutada tahtsin, ei olnud ainult DIY-projektid, vaid üleüldiselt keskkonnasõbralikkus ning taaskasutus (DIY on lihtsalt üks selle väljundeid). Mitmed minu tuttavad on andnud mõista, et nende jaoks on see taaskasutus nii äraleierdatud teema, et nad lihtsalt ei viitsi sellele tähelepanu pöörata. See on küllaltki tobe “vabandus” loodusest ja keskkonnast mitte hoolimiseks, aga paraku ei saa kedagi sundida teisiti elama, on võimalik vaid suunata. Ega see taaskasutus tegelikult otseselt sinu elu ei muudagi, sest ainus, mida ise saab teha, on pisikeste sammude astumine keskkonnasõbralikkuse poole – jäätmete sorteerimine, tarbimise läbimõtlemine ja muu selline. Minu jaoks on taaskasutus ning keskkonna säästmine lihtsalt nii üllas tegevus, et ei näe probleemi selle heaks “töötamises”. Ma ei loe eriti ajakirju (ainus, mida loen, on ajakiri Mood, lisaks kogun septembrikuus ilmuvaid Prantsuse ja Ameerika Vogue’e), sest internetist on kõik kättesaadav. Oma vanad riided müün alati maha või annetan heategevusorganisatsioonidele. Ma olen väga valiv shoppaja, mistõttu säästan sellega end mõttetu kraami kokkuostmisest (rõhku panen esemete kvaliteedile ning sellele, et iga omadus neis tõesti mind end ostma kutsuks), ja uskuge mind – ma kannan esemed, mida armastan, sõna otseses mõttes ribadeks. Jäätmeid sorteerin võimaluse korral alati ja otsustasin nüüd sellele veel rohkem rõhku panema hakata, sest lugesin kampaania Prügihunt 2010 kodulehelt enda jaoks päris šokeerivat lauset – “Tea, et kõik see prügi, mis satub “kraanikausialusesse” prügikasti, läheb otse prügimäele ning mitte kunagi taaskasutusse, samas kõik see prügi, mis on sorteeritud (vanapaber, ohtlikud jäätmed, elektroonikaromud, riided jm) ja viiakse jäätmejaama, pakendikonteinerisse või mujale avalikku kogumispunkti, läheb valdavalt taaskasutusse.”. Ma olen alati arvanud, et ka see prügi, mille n.ö kraanikausi alla kogun, sorteeritakse ära. Ja täna järjekordset plastkarpi ära visates käis küll jõnks südame alt läbi, et see siin on ju ainult minu prügikast. Ja eestlasi on palju.. ligi poolteist miljonit. Korrutasin mõttes kõik need plastkarbid ja tulemus ei olnud just kõige rõõmustavam. Olen siiani arvanud, et elan küllaltki keskkonnasõbralikku elu, aga tuleb välja, et tegelikult on palju, mida saaksin oma olmetarbimises ja igapäevaelus muuta. Mul on näiteks üks töökaaslane, kes oli vanasti täiesti tavaline inimene ehk ta ei pööranud keskkonnasõbralikkusele erilist tähelepanu. Ühel hetkel käis tal aga mingisugune kiiks peast läbi, mistõttu sai temast sajaprotsendiline taimetoitlane ja keskkonnasäästlikkuse ekstreemnäide. Nüüd on tema loodussõbralikkus läinud lausa nii kaugele, et lisaks sellele, et ta endale ise riideid õmbeb, ehitab ta ka ise mööblit ja seda ei millestki muust kui neist miljonist pappkastist, mille sees Populari uus kaup saabub (näiteks mahla- ja pudelikastid). Ta ei raiska vett, väldib papptopse ja -pakendeid, ei kasuta plastikust nuge ega kahvleid, käib poes alati riidest kotiga jne. Tänu nendele sadadele tundidele, mis ma temaga koos tööl veedan, olen ka ise hakanud märkama pisiasju, millele tema rõhku paneb. Ja nii olen veidi ka omaenda elustiili muutnud.

Sidudes keskkonnasõbralikkust ja taaskasutust moega – Eestis on ju terve hulk moeloojaid, kes just sellele rõhku panevad (see n.ö redisain või ka reducing). Kindlasti on teile kõigile tuttav nimi Reet Aus, kes minu jaoks on Eesti redisaini etalon. Tema eesmärgiks on just massdisainist midagi uut välja nuputada ja ta teeb seda suurepäraselt. Olles ise olnud praktikal Tiina Talumehe moestuudios, olen aga näinud, et kuidas ühes selles mõttes täiesti tavalises moeateljees elu käib. Tema ei tegele redisainiga ning tellib kangad välismaalt. See-eest ei telli ta neid aga üldjuhul oma ateljeesse niisama seisma, kuna tema kangad on küllalt ajatud nagu ka tema püsiklientide maitse, mistõttu leiab iga kangas endale tavaliselt kasutust. Need, mis ei leia, lähevad tema usinatele õmblejatele, kes meisterdavad neist endile või oma perele uued riided. Lisaks sellele iseloomustab tema disaini vastupidavus, mis tähendab, et rõivad, mis on tema loodud, peavad vastu aastaid. Ükskord juhtus aga nii, et kaks paksu kangarulli, mis juba päris pikalt tema ateljees niisama olid seisnud ning mida ka õmblejad endale ei soovinud, oleks peaaegu läinud äraviskamisele. Siis sain aga Tiina nõusse, et need hoopis EKA moedisaini osakonnale annetada ning nii viisimegi need Marekuga ise sinna ära – for a good cause ja vältimaks mõttetu prügi tekkimist. Kindlasti mõjutab kangaste tellimist ka nende küllalt kõrge hind, aga jumal tänatud, et need päris leivahinda ei maksa, sest muidu võiks disainerina ju täiesti segi minna ja hakata neid tellima kasvõi ainult seepärast, et need lihtsalt nii ilusad on.

Üldiselt võib öelda, et taaskasutusele ja keskkonnasõbralikkusele tuleb jätkuvalt rõhku panna. See on n.ö “äraleierdatud teema” põhjusega. Kui kõiki eluvaldkondi ei saagi mõjutada ega igat inimest oma tarbimist jälgima sundida, siis loodetavasti suudavad aeg-ajalt käimasolevad kampaaniad ning ehk ka see blogipostituski veidi inimeste silmaringi laiendada. Ja ega ma sunnigi teid kõiki nüüd järsku üleni roheliseks hakkama, sest ma isegi ei ole täielikult seda teed läinud. See-eest kuulaksin hea meelega, et kes teist taaskasutusega tegeleb, DIY-projektidele meeleldi aega kulutab või lihtsalt keskkonnasõbraliku eluviisiga on.

Just as we cannot blame others for destroying the environment, so we cannot look to others to protect the environment. Responsibility for both begins at home.” Paul Griss