Category Archives: Outfits

A new season is upon us

Ma usun, et Eestis ei ole ühtegi inimest, kes kas ise või kelle mõni sõber ei oleks viimase kolme kuu jooksul kasutanud seda kulunud “tahaks suve” sõnapaari. Kuigi ka minul on sellest jäisest talvest enam kui siiber, siis päris suve ma veel ei tahaks – kevad on liiga ilus aastaaeg ning arvestades seda, et eelmine aasta jäi see kuidagi eriti lühikeseks, siis olen eriliselt õnnelik, et nüüd see kaunis periood aastast omadega peaaegu ka Eestimaale on jõudnud. Asfalt on muidugi veel üleni jääs, mis muidugi tähendab, et aega veel läheb ning kontsakingi veel riiulilt haarata ei tasu (näiteks suutsin mina täna isegi ilma kontsadeta pikali kukkuda ja muideks – mitte ainult tänaval, vaid üllatuslikul kombel ka oma kodu trepikojas). Aga kui talvesaapaid veel kevadiste jalavarjude vastu vahetada ei saa, siis on ka mitmeid muid võimalusi end uue hooaja lainele viia – minu üheks kindlaks igakevadiseks tegevuseks on oma garderoobi uuendamine. Muidugi panustan ma selles osas kõige rohkem Šveitsile, kuhu üsna varsti mõneks päevaks lendan, aga sellegipoolest olen juba näiteks aksessuaaride ja muu taolisega riidekapi värskenduskuuri alustanud.

Näiteks soetasin endale hiljuti uue koti. Minu kõige lemmikum clutch on tänu liigsetele õhtustele sotsialiseerumistele sõna otseses mõttes armetuks kantud, mistõttu oli uue ostmine lihtsalt väga vajalik. Kui seda pilti vaatate, siis vast mõistate mind:

Spring is almost here and that’s exactly why I’ve slowly started doing some preparations for the new season (even though it’s still below 0 degrees outside). I’m going to Switzerland soon so I’ll do my main spring shopping there, but I’ve already purchased some cool and colorful accessories. As my favourite clutch decided that it was time to lose some feathers, I just had to buy a new one. Here’s my old clutch:

Muidugi saab seda küllalt kergelt uute sulgedega asendada, aga kui ASOS’es järjekordset nillimistiiru tehes selle River Islandi koti otsa sattusin, otsustasin selle küllalt tüütu tegevuse edasi lükata. Hoolimata sellest, et praegu endale meeleheitlikult hoopis kollast ning kõvasti suuremat kotti otsin (midagi sarnast sellele SIIN – kui keegi on mõnda näinud, siis andke aga julgelt teada), otsustasin tolle pisikese koti oma garderoobi siiski lisada.

And here’s the new one that I recently bought. It’s a bit more festive than the old one, but I’m still very happy with it. River Island via ASOS.

Ühtlasi on mind viimasel ajal tabanud totaalne sõrmusehullus ning seda suuresti tänu sellistele blogijatele nagu Chiara, Ilanka ja Karen, kes mind oma aksessuaarikoguga alati pahviks löövad. Ja seega soetasingi endale Mangost selle rohelise sõrmuse ja ASOS’est (jah, taaskord) selle teise.

I also purchased a couple of new rings. I now have a massive ring mania thanks to bloggers like Chiara, Ilanka, and Karen – they always inspire me with their accessories. The green ring is from Mango, the other one is yet again from ASOS.

Lisaks otsustasin panustada ka uutele küünelakkidele, sest mu käed on koos minuga viimased kolm kuud sügavat talveund maganud. Värvid, värvid, VÄRVID!

At the end of winter it’s almost necessary to buy some colorful nail polish. And that’s exactly what I’ve done.

Muide, kes veel minu Tasku Moeäratuse blogi esimest sissekannet lugenud ei ole, siis seda saab teha SIIN. Minu uus Moeäratuse postitus peaks lugejateni jõudma aga juba homme.

Kuidas teie kevade tulekuks valmistute?

PS! Järgmisel nädalal on tulemas kaks uut pildistamist. Kõigepealt Anne & Stiili järgmise numbri moeseeria shoot ning minu ja Aleksandr Vinogradovi järjekordne koostööprojekt. Nii et on oodata põnevaid postitusi! Stay tuned. :)

PS! I have some interesting photo shoots coming up so stay tuned – I’m definitely gonna post the pictures here as well.

PPS! Don’t forget to follow me on Tumblr and Twitter!

Q&A

Mõtlesin vastata mõningatele küsimustele, mis eelmise giveaway raames küsiti ning millele ma tänase päevani vastanud ei ole.

# Mõni tuntud või tundmatu inimene, kellega kohtuda sooviksid. Keegi, kellelt oleks sul palju õppida ja küsida.
Neid inimesi on kindlasti väga palju ning neilt kõigilt oleks midagi õppida. Esikohal on kindlasti David Vseviov ja minu kooliaegne kirjandusõpetaja Toivo Lind. Palju oleks küsida ka moetegelastelt nagu Jefferson Hack, Suzy Menkes, Nicolas Ghesquiere, varalahkunud Alexander McQueen.. Samuti oleks põnev kohtuda ja rääkida mõne eduka moeblogijaga nagu näiteks Denni “Chicmuse” Elias ja Rumi “Fashion Toast” Neely. Vaatan alati kaugemale jõudnutele ning silmnähtavalt elutarkadele inimestele alt üles ja kuulan igat nende soovitust/õpetust.
# Kas ja mida (ebatavalist) oled viimase aasta jooksul enda kohta õppinud/avastanud?
See nimekiri on päris pikk, aga toon välja näiteks selle, et poolteist aastat tagasi toimunud reis Ameerikasse muutis mind kategooriliselt. Seda on raske inimestele seletada, aga nii mina kui Marek teame, kuidas see reis meid mõjutas ning alates sellest ajast olen aru saanud, mida tegema pean, et kuhugi jõuda ning olen nõus palju rohkem oma eesmärkide nimel pingutama. Viimase aastaga olen seega selles mõttes saanud täiskasvanuks, muutunud vastutustundlikuks ning jätnud seljataha viitsimatuse.
# Mis värvi on armastus?
Jumal seda teab. Vastan siis niiviisi – värviline, sest igale emotsioonile vastab mingisugune värvitoon ning armastus on nende kõikide toonide sümbioos.
# Sinu ema artiklile tuginedes küsin, et mis on olnud sinu iseseisvuse kõige suuremaks plussiks?
Kuigi mu vanemad toetavad mind tänase päevani, siis tänu sellele, et varakult eraldi elama kolisin, olen õppinud ise hakkama saama, pingutama, elus läbi lööma. Ma ei toetu otseselt teiste inimeste abile ning loota saan vaid enda peale – kui mul on suur tahe, siis teen palju, et jõuda seatud sihtpunktini.
# Kuidas said oma nime? (Bullerby lapsed?)
Jep, sealt on see pärit, samuti nagu minu õdede nimed (Liisa ja Hanna, kuigi Bullerby lastes oli Anna). Mu ema tahtis meile tegelikult hoopis pikad nimed panna (Brigitta, Elisabeth ja Johanna), aga jumal tänatud, et ta seda ei teinud, sest mulle isiklikult meeldib Britta rohkem. :)

# Millal hakkasid koguma septembrikuu Vogue’sid ja palju sul on neid nüüdseks juba?
Olen neid kogunud alles kuskil kolm aastat, nii et mul hetkel ongi ainult kolm USA Vogue’i ja kaks Prantsuse Vogue’i.
# Kui sulle kingitaks/antaks miljon krooni, mida sa selle rahaga teeksid?
Mul on tegelikult üks nimekiri, mida ma selle rahaga teeksin, sest olen sellele palju mõelnud. Toetaksin haiglaid, loomade varjupaiku, loomaaeda, kirikuid (ma ei ole usklik, aga kuna ise käin välismaal alati kohalikke kirikuid vaatamas, siis tean, et siinsed vajavad väga tugevat uuenduskuuri). Kunagi ei ole mul olnud tunnet, et kui võidan miljon krooni, siis esimese asjana ostaksin endale kuhugi soojale maale villa või Lamborghini (kuigi tehniliselt võiksid need mõlemad muidugi olemas olla) – rahaga on nii palju muud teha ja kindlasti aitaksin esmalt abivajajaid.
# Mida nägid või keda kohtasid oma viimases tõsiselt mõtlema panevas unenäos?
Kui päris aus olla, siis ma ei tea. Need ei pane mind enamasti otseselt mõtlema või ei mõjuta mind otseselt. Võib-olla olen tänu mõenele traagilisele unenäole õppinud oma lähedastest rohkem hoolima.
# Mis on sinu lemmiksaade?
Kui pead silmas telesarju, siis ma olen selles osas klassikaline tüdruk – pean senini oma lemmikuteks Seks ja Linna ning Friendse. Olen paar aastat olnud ka Gossip Girlist täielikult sõltuvuses. Mulle meeldivad ka igasugused Project Runwayd ja muud moega seotud telesarjad. Marekuga koos olen vaadanud ka Mad Meni, mis on super – kavatsen ka nüüd seda algusest peale jälgima hakata.
# Kui sa oleksid saanud ükskõik millise ajaloosündmuse tunnistaja olla, siis millise sa valiksid?
Kõigepealt pean ütlema, et selle küsimuse esitajale peaks eraldi giveaway tegema, sest see küsimus pani mind reaalselt mitmeks päevaks mõtlema ja oma tuttavateltki uurima, et mis nemad vastaksid. Ma ei suutnudki ühtegi konkreetset ajaloosündmust välja mõelda, aga tean, et oleks huvitav näha elu paljudes ajastutes: Vana-Egiptus, keskaeg, renessanss, 1920ndad.
# Mis žanri filme sulle vaadata meeldib?
Esikohal on kindlasti moefilmid. Lisaks sellele meeldib vaadata filme, mille keeruline süžee nõuab kaasamõtlemist ja on selles mõttes täielik
mind-fuck. Ka komöödiad meeldivad, aga nende puhul eelistan ka kvaliteetsemaid filme, mitte tavalist hollywoodindust. Õudukaid ma muideks absoluutselt ei salli, sest olen väga nõrganärviline. Seetõttu ei ole ma ka näiteks Tarantino-filmide suur austaja, sest ei kannata verd ja muud taolist. Üldiselt olen rohkem seriaali-inimene.
# Kus maailmapaigas iga inimene ära peaks käima? Midagi, mida oskaksid isiklikust kogemusest soovitada.
Igalpool! Maailmas ei ole igavat paika ning kui on vähegi huvi erinevate kultuuride vastu, siis tuleb lihtsalt järjest kõikvõimalikud kohad läbi käia. Ise tahan väga jõuda araabiamaadesse ning Lõuna-Ameerikasse, ka Jaapan on väga kutsuv ning ka Põhja-Ameerikat tahaks kindlasti põhjalikumalt uurida. Mul on ka mingi kahtlane obsession arktiliste piirkondadega ning planeerin mõttes reise mõlema poolkera kõige külmematesse piirkondadesse.
#Kas sa sooviksid kuulus olla?
Tunnustatud oma tegude eest – miks mitte? See-eest suvalist kuulsust ei tahaks ma kindlasti. Muidugi on kuulsusel nii häid kui ka halbu külgi ning tegelikult ei kujuta ma ette, mis see endast kujutab, mistõttu on seda raske niiviisi hinnata.

# Miks hakkasid blogi kirjutama? Oli sul selleks eeskujusid?
Vajadusest kirjutada. Nii lõingi 2006 aasta novembris blogspotis blogi, kuhu esialgu lihtsalt oma elust rääkivaid sissekandeid kirjutasin. Blogisin pikalt, ühel hetkel kadus aga motivatsioon ära ja tegin saatuslikult vale lükke – kustutasin kõik oma blogipostitused ära (neid oleks ju praegu huvitav lugeda). Taasavasin oma blogi 2009 aasta suvel ning kirjutan siiani. Sidusin tegelikult juba oma n.ö esimeses blogis teksti moega, muidugi mitte nii põhjalikult kui teen seda praegu.
Eeskujusid vist otseselt ei olnud. Kui ma õigesti mäletan, siis ajendas mind blogima minu õe blogi, aga ma ei ole kindel.
# Kas sellist vägevat blogi pidades tuleb tunda ka kriitikanooli ja teravaid sõnu? Kuidas sa nendesse suhtud ja mis tunde see sinus tekitab?
Eks ikka, aga minu eesmärk ei ole inimestele otseselt meeldida, vaid end väljendada. Kriitika vastu ei ole mul midagi, aga ilmselgelt peab see olema põhjendatud. Olen saanud väga ajukaid kommentaare, mida ma ei ole aktsepteerinud, sest neil ei ole mingit pointi. Mida vähem neile tähelepanu pöörata, seda väiksemat rolli mängivad nad sinu elus. Haters gonna hate, you just keep on going. :)
# Kas sa ei tahaks moe kõrval veel rohkem ja tihemini disaini ja elustiili blogisse tuua (küsimus inspireeritud siis smuutist ja lõikelaudade komplektist – mulle meeldisid!)?
Vabalt. Sel juhul aga ootan ettepanekuid, et missuguseid teemasid või postitusi te siin rohkem näha sooviksite? :)

Illustratsiooniks üks hiljutine pilt, kus oma suurepärase ja kalli sõbranna Liisiga olen.


Coming home again

Täna meeliülendava peavaluga kodus olles mõtlesin, et võiks oma blogi kuidagi uuendada. Kuna väljas on veel liiga külm uute outfiti-postituste tegemiseks (suurem osa minu garderoobist on sügis- ja kevadriided, talvine riietus on ikka enamasti suhteliselt sarnane, sisaldades endas mantlit ja kõikvõimalikke kampsuneid, mida selle alla on võimalik layerdada), siis otsustasin piirduda selle ülespildistamisega, mis leidub minu kodus. Alustuseks siis hulgaliselt rändom pilte:

As the weather is still too cold to put on anything else than a hundred layers of clothing and a coat, I’m still not able to wear any of the interesting pieces from my wardrobe which, of course, means that I STILL can’t write the “what I was wearing today”-type of posts. So today I decided to stay in (actually, it wasn’t my choice – a massive headache came to visit me) and take some random photos of my home.

Teiseks tahan teiega jagada aga pilte kahest VÕRRATUST raamatust, mis minuni on jõudnud. Esimene neist on totaalne moepiibel – enam kui 500 lehekülge paks raamat, mis sisaldab endas 150 aastat moeajalugu, põhjalikku infot disainerite kohta ning ülevaadet ka moeajakirjandusest ja selle juhtfiguuridest. Raamatu kinkis mulle jõuludeks minu ema ja ma olen talle selle eest ikka tohutult tänulik. Kui kellelgi huvi osta, siis see konkreetne eksemplar pärineb Soomest, aga seda on tõenäoliselt võimalik ka Amazonist ja mujalt tellida.

I also wanted to share some pictures of these two amazing books that I have. First one is basically a fashion bible that contains 150 years of fashion history, conclusive information about different designers and an overview of fashion journalism and the key people working in that industry. This book is more than a 500 pages, so it’s pretty heavy, but it is one of the best fashion books I’ve ever seen/read. I got it as a Christmas present, but I’m pretty sure you can order it online (try Amazon for example).

Teine raamat on aga veel paksem (enam kui 600 lehekülge) ning tegemist on siis põhimõtteliselt fotoajalooga New Yorgist. Lisatud on ka igat ajaperioodi tutvustavad tekstid, kuulsad New Yorgi kohta käivad tsitaadid ning vastavatele ajastutele omaste ja New Yorgist rääkivate filmide postrite pildid. Ütleme nii, et need kaks raamatut seisavad hetkel minu kodus aukohal ning kummagi uurimisest tõenäoliselt iialgi villand ei saa. On ju siiski tegemist minu kahe suure armastusega – moe ja New Yorgiga. Viimane raamat pärineb Amazonist, kust ka teil, kes te sarnaselt minule selle linna järele hullud olete, seda võimalik tellida on.

The other book is more than a 600 pages and is about New York City. Well, it’s actually a photographic history of the Big Apple. Besides A LOT of truly wonderful pictures it also contains a conclusive information about the history of New York. It’s one of the best purchases I’ve ever made and it really satisfies my constant longing for New York. I ordered it from Amazon.

Preparing for spring

Kuigi Rotermanni kvartal asub täiesti kesklinnas, ei satu ma sinna mingil põhjusel eriti tihti. Vanasti Talumehe juures praktikal olles käisin seal igapäevaselt, kuid nüüd ei tõmba sinna pea miski, sest sealsed poed ei ole kunagi minu otseste favoriitide hulka kuulunud ning ega muud seal väga ju teha ei olegi. Täna seadsin aga sammud ometi sinnapoole, sest tundsin sisimas, et seekord midagi näkkab. Eksisin juhuslikult allahindluste keskele ning suutsin õnnelikult kaks paari jalanõusid soetada, kusjuures seda veel väga hea hinnaga. Alumistele tuleb küll pehmendus sisse panna, sest neil on maailma kõige kõvem tald, aga päris hea diil oli see ikkagi. Siin nad nüüd on, nagu mu teised jalanõudki, kevadet ootamas.

Bought two new pairs of footwear today. Both were on sale so I got a pretty good deal. Yay! Let’s just hope that spring will be here soon.

Shoes from Bershka and faux fur boots from Stradivarius

The tans will fade but the memories will last forever

Teine asi, mis haigena kerge juhtuma on – vanade piltide taasavastamine. Nii leidsin ka mina end ükspäev suvekuude nimetusi kandvate folderite vaatamise ajal soojast ilmast unistamast. Kuigi ma ise olen läbi ja lõhki hoopis sügist jumaldav inimene, siis olgem ausad – Eestimaa suvi on ikkagi võrratu ning küllaltki ainulaadne. Anton Tšehhov olevat kunagi öelnud midagi taolist, et õnnelik inimene ei märka, kas on suvi või talv.. Noh, järelikult ei kohanud ta kunagi ühtegi eestlast. Ladies and gentlemen, fasten your seat belts – you’re in for a summery ride!

Just came across these pictures on my computer. God I miss summertime!

Pictures by me and Marek Metslaid