Category Archives: Outfits

Back like that

Nii. Mõtlemisaega on nüüdseks olnud küllaga, nii et tagasi kirjutamise juurde. Alustuseks tahan tänada kõiki, kes võtsid vaevaks ning aitasid mul otsustada, kuidas oma blogi uuendada. See ei ole alati kerge ülesanne, sest kuigi blogiga 2006 aastal alustades kirjutasin ma eelkõige iseendale, siis nüüdseks on tänu lugejaskonna kiirele kasvule vaja silmas pidada nii ennast kui ka teisi, nii et oma visiooni ja lugejate ootuste klappimine võib vahel osutuda küllalt keeruliseks. Teie ideid ning mõtteid ootan seega ka edasi, sest perfektsionistina tahan, et mu blogi oleks kakskümmend punkti kümnest.
Kirjutamisest rääkides – selle nädala Ekspressis ilmus siis lõpuks minu artikkel Ameerika getodest ja sealsest hiphopi kultuurist. Õnnetunne on muidugi suur ja kellel vähegi võimalik, siis lugege!
Viimased päevad (isegi nädalad) on täiesti segased olnud, sest lisaks koolis toimuvatele hindamistele aitasin ma ka Talumehel tema ateljeed Rotermanni kolida ning tegelesin käed rakkus erinevate projektidega, mis sel aastal aktuaalsed on. Uus ateljee on muideks ebanormaalselt äge ja eriliselt innustav. Vanalinna majade raskus on asendatud õhuliste ning modernsete ruumidega ja Rotermanni kvartal on muidugi ideaalne koht ühele moeateljeele. Vanas kohas hakkaski lõpuks nendest imelistest kleitidest kahju, sest nad ei saanud seal hingata ning täies hiilguses laiuda. Uues kohas lähevad mõned neist aga lausa vaateakendele, nii et window shopping, let’s go. Ja selle koha võimest motiveerida ei hakka ma isegi rääkima, sest iga seal uues ateljees veedetud päev on praegu minu jaoks nagu täiesti uus värskuse süst. Viimase aja highlightiks oli aga see, et ma suutsin oma arvuti klaviatuurile (VAHETULT ENNE tohutu Wordi teksti kirjutamist ühe projekti jaoks) hunniku kohvi ajada, mistõttu ei tööta mul ei kustutamisnupp ega ka õ-täht (jah, ma kirjutan blogi hetkel Wordis ja kasutan copy/paste süsteemi; Wordis blogi kirjutamine ei ole muideks eriti motiveeriv), mistõttu on blogi sissekannete tegemised raskendatud. Aga elame üle.
Järgmiste sissekanneteni siis!

Put a ring on it

Moenädalate aeg aastast on täies hoos, aga pean tunnistama, et pärast NYC moenädala lõppu olen mina nende jälgimisega küllalt jänni jäänud, sest kogu aeg on vaja midagi teha, kuskil olla, midagi edendada, mistõttu on ajapuudus maksimaalne. Tagasi New Yorgi moenädalale vaadates hakkasin aga mina, kes ma hetkel ajaplaneerimise oskusega eriliselt ei hiilga, mõtlema, et mis pagana imeväel sellised disainerid nagu Max Azria, kellel KOLM suurt kollektsiooni (Hervé Léger, Max Azria ja BCBG Max Azria) iga poole aasta järel moenädalal publiku silme ette tuuakse, oma ajajaotusega hakkama saavad. Ilmselgelt on nende kollektsioonide taga suured meeskonnad, aga siiski – sul on aastas kuus suurt põhikollektsiooni, pluss väiksemad lisakollektsioonid nagu Resort või Pre-Fall, mõningatel disaineritel ka meeste-, laste- ja kiirmoebrändide collabod. Olgu sul meeskond või mitte, aga fakt on, et ise pead kõigi loomise juures olema, sest sinu nimi on ju kõigel küljes, isegi kui mõne lisakollektsiooni kujundab peamiselt keegi abidisainer. See on muidugi teada-tuntud fakt, et halastamatus moemaailmas disaineritel oma elu sisuliselt puudub, sest ka üritused, millel käiakse, on peamiselt tööga seotud. Tõsi, kui inimene oma tööd armastab, peaks ta olema kõigeks suuteline, aga hallata kogu seda koormat tundub minu jaoks pisut ulmeline. Sõna “töönarkomaan” on tegelikult ju halvamaiguline, aga mina ei pea seda tööhullude arvustamist õigeks, sest väljundid on inimestel ju kõigil erisugused – kõik ei taotlegi seda puhkamise aega ja ootused võivad inimestel olla kardinaalselt erinevad. Igatahes kummardan mina väga sügavalt selliste ees, kes suudavad nii järjekindlalt oma rida ajada, sest see on üks nendest omadustest, mida minu puhul laiskusepisik aeg-ajalt naksata tahab.

Siin see-eest minu hiljuti leid ASOS-est. Nii väga meeldib selle sõrmuse õrnalt kitš välimus.

“Shopping is my cardio..”

..ütles kunagi Carrie Bradshaw. Täna pean temaga nõustuma.

A day in my life, 21.01.10

07.38 Avastan, et äratuskell pidi juba kaheksa minutit tagasi helisema. Keeran voodis veel teise külje peale, kuid otsustan siiski, et on tagumine aeg ärgata.
08.20 Algab jant takso tellimisega. Viimsis elades pole kordagi tekkinud probleemi takso saamisega, ometi on just täna see päev, mil taksot ei saagi. Ajan Mareku üles, et ta mu linna viiks, sest bussiga enam ei jõuaks.
08.37 Stardime kodust. Olen mures, et jään hiljaks.
09.00 Astun minutilise täpsusega Tiina Talumehe ateljeesse viivatest treppidest üles. Seal töötav rõivakonstruktor hakkab mulle konstrueerimise aluseid lahti seletama. Ese, mille alusel ta mulle seda õpetab, on mu ema kleit, mis Vabariigi aastapäevaks valmima peab. Olen eriliselt põnevil.
10.15 Lõpetan kanga aurutamise. 4 tundi magamist annab esimest korda tunda – üks energiabuuster kuluks nüüd küll ära.
11.00 Avastan juhuslikust ajakirjast La Perla reklaami, milles kujutatud ateljee on täpselt selline, mida kunagi ise tahaksin omada.
11.20 Konstruktor hakkab lõigete põhjal kangast välja lõikama, nii et minu õppetöö hakkab läbi saama.
11.50 Sammun suure väsimusega ateljee treppidest alla ning keeran kohe seal kõrval asuvasse Populari. Aeg hommikuseks kohviks.
12.00 Kohv, arvuti ja mingisuguse teksti tõlkimine.
12.35 Räägin Populari kohvi ostma tulnud Talumehega paar sõna juttu edasistest plaanidest kleidiga ja muidu. Meel läheb rõõmsaks ja tunnen, et espresso “just kicked in”. Paigal püsida on nüüdseks võimatu, nii et tõlketöö jääb sinnapaika.
14.00 Lähen sõbrannaga Lidosse sööma. Avastan, et see on maailma kõige odavam koht lõunasöögiks – supp, pudel vett ja kaks kuklit läksid kokku maksma vaid 35 krooni. See-eest suutsin supiga peaaegu ümber kukkuda.
15.30 Tagasi Popularis, kuhu vaikselt lisanduvad kõik sõbrad. Lemmikosa päevast, sest kõik seletavad, naeravad ja n.ö “käivad maha”.
16.30 Hakkan (nüüdseks juba eilset) blogi sissekannet kirjutama, kuid avastan varsti, et pildid ei lae ära, nii et pean selle ikkagi hiljem kodus lõpetama.
17.55 Jooksen kooli. Kuna EKA vana maja läheb kohe lammutamisele, siis loengud on meil hetkel Solarise juures Estonia puiesteel.
18.05 Jõuan maalimise tundi, kus selgub, et maalime järjekordset natüürmorti. See-eest kasutame seekord hoopis akvarelle, mis on vahelduseks päris huvitav.

19.50
 Kvaliteetaeg sõprade seltsis.

20.45 Hõum sviit hõum ja õhtusöök. Tegelikult peaksin veel järgmiseks päevaks ühe peakatte valmis tegema, sest meil on hindamine, aga suure väsimuse tõttu lükkan selle järgmise päeva hommikuks, sest see on mul nii kui nii vaba. Ometi ei tule uni enne kella poolt kolme, kuid kui siis silmad kinni saan, magan end sügavalt järgmisse päeva.

Probably the most awesome mom in the history of awesome moms

Tegime emaga Eesti Naise tarvis pilti – artiklit meist saab lugeda SIIT.