• THROWBACK: INTSIKURMU 2018

    Kui aasta algul oma vanast arvutist failid uude ümber kolisin, leidsin eest hunniku foldereid, mis kubisevad toredatest suvepiltidest, ent mis mingil põhjusel ei blogis ega Instagramis kunagi ilmavalgust ei näinud. Seega otsustasin ühe nendest kaustadest siiski ette võtta ja mõned pildinopped blogisse poetada – tegelikult ongi ju praegu, pika talve lõpus nii mõnus soojadele suvemälestustele mõelda! Seda enam, et järgmise suveni on nüüdseks jäänud ju vaid veidi üle kolme kuu.

    Mis puudutab Intsikurmut, siis sinna sattusin möödunud suvel esimest korda, aga praeguse seisuga võin öelda, et sellest sai mu uus lemmik kodumaine festival. Eks selle nimekirja tipus on eelnevalt olnud teisigi ja mõnusat atmosfääri leiab päris mitmelt Eesti festivalilt, ent minu jaoks on peamiseks probleemiks enamasti see, et minu isiklik muusikamaitse ei vasta päriselt nendele line-up‘idele, mida mitmed ja muidu igati toredad festivalid pakuvad. Intsikurmu oli aga väga mõnus sümbioos suurepärasest atmosfäärist ja lahedatest esinejatest, kusjuures teatav sarnasus on sellel festivalil ka Positivusega ajast, mil see veel üdini mainstreamiks polnud muutunud. Seda, et kas ja millal ma varem üldse Põlvas olin käinud, ei oska ma ka öelda, nii et minu jaoks oli sisuliselt tegemist täiesti uue kohaga, kus jagus avastamist söögi alla ja söögi peale. Ja muidugi oli igati mõnus Lõuna-Eestis ringi trippida, Seto kuningriigi juubelipidustusi väisata ja ka oma esivanemate kunagisi radu avastada – nimelt ulatuvad minu juured ühe otsaga Võõpsusse välja ning kaugete esivanemate maja, mida ma varem kunagi näinud ei olnud, on seal veel tänapäevalgi kenasti alles. Siin siis aga väike galerii suvisest Intsikurmust, mille külastamine on ka tänavusel suvel mul kindlasti plaanis!

    Where: Intsikurmu festival

  • CHASING THE LIGHT

    Asjad, mis mind hullupööra inspireerivad, on värvid ja valgused. Seda enam naudin olukordi, kus need kaks omavahel kokku saavad ning üheskoos uue, erksatest toonidest ja päikese imelistest valgusmängudest koosneva sümbioosi loovad. Nii juhtus ka seekord, kui omavahel juhtusid kokku H&M Studio värske ja värviline kevadkollektsioon, Laura Nestori võrratu fotograafisilm ning killuke kevadpäikest, mis akende vahelt sisse piilus ja talvest räsitud meelele positiivset vaibi süstis. Lõpptulemuseks on see tore seeria, mis nüüd ka blogiveergudele jõudis – niivõrd inspireerivad värvisähvatused on siin lehel teadupärast alati teretulnud! H&M Studio SS18 kollektsioon ise on aga Postimaja kaupluses ja H&Mi veebis juba kenasti saadaval, nii et hops värve ning mustreid jahtima!

    Wearing: H&M Studio SS18 / Photos by Laura Nestor

  • PHOTO DIARY: KÄT STORE OPENING

    Hirmus tore on näha, et mida aeg edasi, seda enam kolib Eesti disain stuudiotest tänavale ning muutub ligipääsetavamaks ja käegakatsutavaks ka neile, kes kodumaist rõivaloomet pigem distantsilt on jälginud. Eesti inimene kipub ju ikka olema selline, et kui disainerit ise otseselt ei tunne, siis ega ta stuudiosse niisama külla ei lähe, sest “äkki peab veel viisakusest midagi ostma”. Lisaks on suurel protsendil kaasmaalastest jätkuvalt see iganenud arusaam, et Eesti disain tähendab vaid presidendi vastuvõtu kleite ning ükskõik kui palju sa moenädala raames pressiteateid või artikleid ka ei ilmutaks ja vastupidist väita ei püüaks, siis lõppude lõpuks saab seda levinud valearusaama muuta vaid kodumaise disaini reaalne kättesaadavus. Sestap on mul hirmus hea meel, et üks mu lemmikbrände KÄT on nüüdsest saadaval päris oma poes ehk Telliskivis paiknevas kaupluses, kuhu iga huviline alati sisse saab jalutada, et rõivaid omal nahal proovida, oma käega katsuda ning hinda oma silmadega näha. Ka minul endal on plaanis sinna üks põhjalikum visiit teha, sest tahaks KÄTi disaini hirmsasti ka enda garderoobis rippumas näha, aga seni jagan hoopis pilte poe toredast avaüritusest, mis möödunud reedel aset leidis. Ja et asukoht kõigile veelgi arusaadavamaks teha, siis aadress on sellel Telliskivi 62 ehk täpselt SIP veini- ja õllepoe kõrval, Telliskivi toidutänava juures. Näeme seal, eks?!

    What: KÄT store opening / Where: Telliskivi 62

  • EUROTRIP PART 8 – ITALIAN RIVIERA

    Viimaste Itaalia piltide aeg ongi kätte jõudnud, sest pärast Itaalia Rivierat suundusime juba Šveitsi ja seejärel Berliini, millest mõistagi ka blogis peagi juttu teen. Olen üsna üllatunud, et reisipiltide postitamine mul nii mitu kuud aega on võtnud, sest kui vaadata seda, kui tublilt ma neid kahe nädala jooksul siia sheerinud olen, siis oleks ju võinud selle “töö” juba ammu ära teha. Oh well, vahel kipuvad pildid arvutis seisma jääma ning elu vahele tulema, pealegi on praeguses lörtsises detsembrikuus enam kui mõnus suviseid mälestusi uuesti läbi elada!

    Kohe pärast Toscanat suundusime Pisa torni juurde, sest nii minul kui ühel sõbrannal oli see veel täitsa nägemata. Tol päeval valitses aga meeletu kuumus, mis küündis lõpuks isegi 45 (!!!) kraadini, nii et Pisat me väga nautida ei jõudnudki, sest polnud selleks lihtsalt füüsiliselt võimelised. Ometi oli Pisa torni ümbrus turistidest paksult pungil, kes kõik nn viltuse torni akrobaatikat tegid – küllaltki humoorikas vaatepilt, kuid kummardus neile selle eest, et nad lõõmavas kuumuses selleks üldse suutelised olid. Pärast kiiret ja üsna veinist pilguheitu tornile suundusime meie aga otse Vahemere äärde, täpsemalt Itaalia Rivieras paiknevasse imeilusasse Camogli väikelinna, mis just kohalike seas igati populaarseks puhkusepaigaks on. Esimese asjana hüppasime kohe soolasesse merre, mis pakkus pärast Toscana tohutut kuumalainet väga mõnusat jahutust. Linn ise on väga armas ja paikneb kohe Genova vahetus läheduses, Camoglist ümber nurga jääb aga maaliline Portofino. Viimast meil kahjuks sel korral külastada ei õnnestunud, kuid Genovasse jõudsime see-eest küll. Päikesest kollaseks põlenud Toscana järel, mis oli mõistagi ka sellisel kujul imeline, oli igatahes väga tore tulla piirkonda, mis kihab värvilistest majadest, kus voogab suviselt kerge Vahemere õhk ning mis oli oma 30 kraadiga “mõnusalt jahe”, rääkimata muidugi sellest, et Itaalia Riviera on lihtsalt piltilus! Veetsime seal paar väga toredat päeva ning nüüd toongi teieni pildid värviküllasest Camoglist, sekka üksikud fotojäädvustused suurlinlikust Genovast.


    It’s time for the last photos from the Italian leg of our Eurotrip. Right after spending almost a week in Tuscany, we drove to Pisa to check out the famous tower and then headed towards the Italian Riviera. It was extremely hot this day with the temperature reaching as high as 45 (!!!) degrees, so we were actually unable to enjoy or explore Pisa – it was just too damn hot to do anything else but drink some wine and tons of water! However, Pisa was still full of tourists who were doing all kinds of weird acrobatics to get “the perfect photo” with the leaning tower. To be honest, it’s both bizarre and funny, but I guess I have to praise them for being able to take these extreme poses in such a crazy heat. So after a quick stop in Pisa we drove to the Italian Riviera, dove right into the Mediterranean sea, and spent a couple of days in Camogli, a wonderful and colorful village which is located near Genoa and around the corner from Portofino. We didn’t unfortunately have the time to go and explore Portofino, but we did manage to spend a few hours in Genoa, which is such a gorgeous city! Camogli itself was everything we had hoped for and it was the perfect place to cool down and wash off the Tuscan heat. The colorful houses, the lovely Mediterranean breeze, a plate full of pasta with some fresh frutti di mare, and a “nice and cool” temperature of 30 degrees – it was the perfect way to end to our Italian roadtrip! So here are some photos of Camogli and a few from Genoa as well. Next stop – Switzerland.

    Where: Camogli & Genoa, Italy

  • EUROTRIP PART 6 – MONTEPULCIANO

    Reisiteemaliste postituste vahele on nüüd küll parajalt pikk paus jäänud, aga jätkan siiski meie suvise roadtripi fotodega. Nagu eelnevas eurotripi postituses mainisin, siis peatusime Toscanas sellises väikelinnas nagu Pienza. Selle vahetuses läheduses asus aga Montepulciano ehk linn, mille nime ma ühelegi veinisõbrale lähemalt tutvustama ei pea ning mille külastamist kohe eriti suurel õhinal ootasin. Ja oi, kui tore ja ilus koht see on! Jõudsime seal ringi käia küll vaid paar tunnikest, kuid mahutasime selle aja sisse nii kiired tutvumised kohalike kassidega ja mõned veiniostud kui ka üle Toscana maakonna laiuva päikeseloojangu nautimise. See koht on kohustuslik kõigile, kes heast veinist ja klassikalisest Itaaliast lugu peavad ning ka minul endal lisandus see imeline linnake sellesse nimekirja, kus ilutsevad kohad, mis pikemat peatust üdini väärt on.


    It’s been a while since I’ve posted any photos from my summer roadtrip, but I’m more than happy to continue with these posts – it was such an amazing trip after all! While we were staying in Tuscany, we managed to make a quick two-hour trip to Montepulciano, a town that any wine lover has probably already heard of. I got extremely excited when I found out that we were staying near this town and this quick trip was a definite must for me! We didn’t have the time to explore it for more than a couple of hours, but we were lucky enough to visit it during a gorgeous sunset, which made the town look even more magical. I of course made friends with a few local cats and we managed to do a little wine shopping as well, but this town is now definitely in my bucket list and I can’t wait to go back there and explore it properly! It’s a definite must for anyone who loves good wine and that traditional and genuine Italian culture.

    Where: Montepulciano, Italy