Escape from the city

Pidin taaskord tõdema, et ei ole midagi mõnusamat kui vahelduseks üks rahulik ja arvutivaba nädalavahetus maal. Olin juba mitu nädalat seda salakavalat plaani pidanud, et lähen ometi linnast hetkeks eemale, aga pidevalt tuli midagi vahele kas siis tööalaselt, koolist või hoopis kellegi tähtsa inimese sünnipäev. Lõpuks tundus juba, et miski pole vajalikum kui värske õhk ja eemalolek. Neid n.ö põgenemiskohti on mul kaks – üks asub Vormsil, kuhu satun vaid suvel, ning teine veidi üle poolesaja kilomeetri kaugusel Tallinnast mere ääres, kus ma siis ka seekord käisin. Mõned aastad tagasi elasin ma seal, kokku kuskil kaks aastat, kuid praeguseks on see jäänud vaid nädalavahetuse koduks. Viimasel ajal satun sinna küll harvemini, aga iga kord taasavastan selle kodu võlud ning luban endale, et varsti lähen jälle. Seekord pean vähemalt lubadusest kinni, sest jõulud veedame perega jällegi seal. Üleüldiselt on see koht kõige imelisem kahel konkreetsel aastaajal: talvel ja suvel. Talvel on mõnus paksu lumetormi eest tuppa kamina ette varju pugeda, tass glöggi kätte võtta ja raamatut lugeda. Kuna meri on otse maja ees, siis puhuvad seal eriti tugevad põhjatuuled ja seega on seal ka alati maailma kõige rohkem lund. Seda mõnusam on vaadata suurte akende taga laiuvat kohevat lund ja elada põhimõtteliselt täiuslikus talveparadiisis. Suvi ei jää aga talvele karvavõrdki alla, sest ema raske töö ja vaev taimede istutamisel on vilja kandnud ning kümne aastaga on kogu sealne floora imeilusaks kasvanud, nii et suviti on kogu maja ümbrus õides. Kuna naabreid meil praktiliselt ei ole, saab seal täielikku suvevabadust nautida – ujuda, joosta, päevitada, what so ever. Õhtuti see-eest aga grillime ja kuulame metsa rahustavat kohinat.

You may also like:

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Post Navigation