Off to the States!

Nii. Ma nüüd otsustasin uuesti alustada üle saja aasta. Põhjus siis selge – stardin homme USA poole raamatumüümise tööd tegema. Kes sellest veel kuulnud ei ole, siis http://www.southwesternsummer.com/Default.aspx on infot täis. Ja Eestist läheb sel suvel ka seda sama tööd selle sama kompanii kaudu tegema umbkaudselt 300 (või rohkemgi) üliõpilast. Päris paljud inimesed on ka palunud, et ma oma tegemistest kirjutama hakkaksin, nii et here you go. Suvi tõotab igatahes tulla põnev ja kõike muud kui sarnane iga-aastastele eesti suvedele (mis iseenesest on ka muidugi maailmamõnusad).

Homme stardime kell 21.00 laevaga Soome. Helsingis ööbime tõenäoliselt lennujaamas, sest tuleb välja, et alla 150€ ei ole võimalik saada sisuliselt ühtegi hotelli, mis oleks mõistlikus kohas ja kust saaks hommikul kiiresti lennuki peale minna. Nii et homme öösel ma siis tõenäoliselt blogin siia sellest, KUI nõmedad ikka kõik lennujaamad on ja kui ebamugavad need pingid seal on. Neljapäeva hommikul lendame Helsingist Londonisse, kus peame Heathrow lennujaamas veetma järgmised 6 tundi, sest täpselt nii palju on aega lennuni Atlantasse. Atlantasse jõuame neljapäeval kohaliku aja järgi kell 7 õhtul. Nüüd tuleb mu lemmikosa. Nimelt on meil täpselt ei rohkem ega vähem kui üks päev aega Atlantas hängida, sest me jõuame Marekuga sinna linna esimestena. Teised meie grupist (grupis on 14 inimest ja meil on kõigil üks mänedžer ja töötame kõik ühes linnas) tulevad Atlantasse alles järgmise päeva lennuga. Nii et ATL, baby, here I come. Plaanitud on juba poed ja Starbucksid ja muu taoline. Kui meie ülejäänud grupp Atlantasse jõuab, hakkame sealt põhjapoole sõitma. Nimelt läheme Nashville’i, mis on Atlantast kuskil 360 km põhjapool. Sõidame sinna rendiautoga ja vahepeal ööbime somewhere teele jäävas hotellis. Nashville’is toimub nädalane treening, kus me saame veel terve uue portsu teksti, mis tuleb pähe õppida (müümine ei ole lihtsalt see, et koputad uksele ja küsid, kas keegi raamatut tahab osta. Päris suur hulk tekste tuleb pähe õppida ja end ette valmistada igasugusteks vastusteks, mis inimesed sulle võivad anda selle põhjenduseks, et miks nad raamatut osta ei taha. Pluss ka erinevateks olukordadeks, millega kokku võid puutuda.). Nashville’is ööbime tõenäoliselt kuskil motellis. Pärast nädalast treeningut ja tohutut hulka päheõpitud tekste lendame läänekaldale, kus me mingisuguses salapärases linnas raamatuid müüma hakkamegi. Me veel ei tea linna, kuhu meid müüma “pannakse”, seda öeldakse meile Nashville’is. Pidavat olema mingisugune süprais süprais. Vähemalt niigi on vedanud, et mu mänedžer, kes on mul ka varasem tuttav, ütles nii palju, et linn asub läänekaldal, mägises piirkonnas, pidavat olema soojem kui Eestis ja asub ookeanist natuke eemal. Pluss pidi ka tuntud linn olema. Mõtted lähevad kohe tahtmatult California peale. Aga nii palju, kui ma teistest gruppidest inimestega suhelnud olen, siis ei tea nad mitte midagi sellest, kuhu linna nad lähevad. Nad isegi ei tea seda, kummal kaldal linn asub. Või on äkki hoopis keskel, põhjas või lõunas. No ja siis ongi pärast see, et pead Alaskal suvi läbi raamatuid müüma. 
Nii palju siis üleüldist ja sissejuhatavat juttu. Nüüd võiks minna ja pakkima hakata, sest võite neli korda arvata, kas ma olen seda juba teinud või ei. Endal on homme ärasõit pooleks aastaks. Muidugi on mul homme ka vereanalüüside andmine ja arstivisiit, sest suutsin endale mingisuguse pikaajalise köha kuskilt soetada ja seagripihirmus värisevasse Ameerikasse sellega väga minna ei tasu.

You may also like:

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Post Navigation