For the love of couture

Harva teen ma runway-teemalisi sissekandeid (sest igaüks saab ju paari sõrmeliigutusega kogu info ka ise internetist kätte), aga täna ma tunnen, et asi on siiski postitamist väärt.

Haute couture. Hirmkallid kangad, fantaasia ja detailideni lihvitud rõivad – see on see osa moest, kus disain, riie ning kunst omavahel maksimaalselt ühenduvad, luues midagi, mis väga tõsiseid moefriike minestama võib panna. Couture Collectioni loomine on lubatud vaid mõningatele kindlatele disaineritele, mis teeb selle veel ekstravagantsemaks ja kütkestavamaks, sest tead, et koos on vaid oma ala parimad. Sõna haute couture‘gi on tegelikult seaduse poolt kaitstud ning valvatud asutuse Chambre Syndicale de la Haute Couture poolt. Sõnaga “Prantsusmaa” seostub mul esimese asjana 26-aastane punase baretiga naine, kes Eiffeli torni ees istudes ning järjekordsest boulangerie‘st ostetud pikka saia mugides kellelegi “D’accord, mon amour!” hüüab. Kui aga keegi ütleb mulle sõnapaari “Prantsusmaa ajalugu”, siis tuleb mul kõigepealt silme ette Versailles koos barokk-rokokoo, Louis XV-nda, imeilusate lossiaedade ja tohututes kleitides näost valgeks puuderdatud naistega, kelle soengud ulatuvad teisele korrusele, a la Marie Antoinette või Madame Pompadour. Võruseelikud, tulipunased huuled, lõhnaõlid, armukesed, naiselikud mehed. Ma usun, et ajaloos ei ole paremat näidet või vastet sõnapaarile haute couture kui see ajastu Prantsusmaal oma liialduste ning ekstravagantsusega. Seega on minu jaoks täielikult õigustatud see, et seesugune kõrgmood nii piiritletud ja reglementeeritud on ning kui tavapärasema moe loomine võib tihtilugu maitsetuse ja äraleierdatuse poole kalduda, siis vähemalt on hea teada, et haute couture on kaitstud ning see on koht, kust alati puhast kunsti võib otsida.

Seekord olid kõige meeldejäävamateks kindlasti Diori ja Gaultieri loomingud, olles teineteisele täielikeks vastandeiks. Kui Diori moemaja peadisainer John Galliano sai kardetud kriitikult Suzy Menkeselt oma kollektsiooni pihta teravaid kommentaare, sest minevikuinspiratsioon andis jällegi liigselt tunda (see kipub tal korduma), siis Jean Paul Gaultieri Avatarist ja Mehhikost inspireeritud kollektsiooni kohta ütlesid kriitikud “Couture finally gets interesting”. Mina jumaldan neid mõlemaid ning armastan fakti, et üks minevikus ja teine tulevikus mängib.

Jean Paul Gaultier

Christian Dior

If you check one two, my word of advice to you is just relax

Kick it in the city
When we in around town
Next door neighbours tellin us
That it’s too loud
Now neighbour, can you please just turn that mess down?
This is the sound that throws them pennies on the ground.

Turn it up, I don’t think they hear it enough..

A day in my life, 21.01.10

07.38 Avastan, et äratuskell pidi juba kaheksa minutit tagasi helisema. Keeran voodis veel teise külje peale, kuid otsustan siiski, et on tagumine aeg ärgata.
08.20 Algab jant takso tellimisega. Viimsis elades pole kordagi tekkinud probleemi takso saamisega, ometi on just täna see päev, mil taksot ei saagi. Ajan Mareku üles, et ta mu linna viiks, sest bussiga enam ei jõuaks.
08.37 Stardime kodust. Olen mures, et jään hiljaks.
09.00 Astun minutilise täpsusega Tiina Talumehe ateljeesse viivatest treppidest üles. Seal töötav rõivakonstruktor hakkab mulle konstrueerimise aluseid lahti seletama. Ese, mille alusel ta mulle seda õpetab, on mu ema kleit, mis Vabariigi aastapäevaks valmima peab. Olen eriliselt põnevil.
10.15 Lõpetan kanga aurutamise. 4 tundi magamist annab esimest korda tunda – üks energiabuuster kuluks nüüd küll ära.
11.00 Avastan juhuslikust ajakirjast La Perla reklaami, milles kujutatud ateljee on täpselt selline, mida kunagi ise tahaksin omada.
11.20 Konstruktor hakkab lõigete põhjal kangast välja lõikama, nii et minu õppetöö hakkab läbi saama.
11.50 Sammun suure väsimusega ateljee treppidest alla ning keeran kohe seal kõrval asuvasse Populari. Aeg hommikuseks kohviks.
12.00 Kohv, arvuti ja mingisuguse teksti tõlkimine.
12.35 Räägin Populari kohvi ostma tulnud Talumehega paar sõna juttu edasistest plaanidest kleidiga ja muidu. Meel läheb rõõmsaks ja tunnen, et espresso “just kicked in”. Paigal püsida on nüüdseks võimatu, nii et tõlketöö jääb sinnapaika.
14.00 Lähen sõbrannaga Lidosse sööma. Avastan, et see on maailma kõige odavam koht lõunasöögiks – supp, pudel vett ja kaks kuklit läksid kokku maksma vaid 35 krooni. See-eest suutsin supiga peaaegu ümber kukkuda.
15.30 Tagasi Popularis, kuhu vaikselt lisanduvad kõik sõbrad. Lemmikosa päevast, sest kõik seletavad, naeravad ja n.ö “käivad maha”.
16.30 Hakkan (nüüdseks juba eilset) blogi sissekannet kirjutama, kuid avastan varsti, et pildid ei lae ära, nii et pean selle ikkagi hiljem kodus lõpetama.
17.55 Jooksen kooli. Kuna EKA vana maja läheb kohe lammutamisele, siis loengud on meil hetkel Solarise juures Estonia puiesteel.
18.05 Jõuan maalimise tundi, kus selgub, et maalime järjekordset natüürmorti. See-eest kasutame seekord hoopis akvarelle, mis on vahelduseks päris huvitav.

19.50
 Kvaliteetaeg sõprade seltsis.

20.45 Hõum sviit hõum ja õhtusöök. Tegelikult peaksin veel järgmiseks päevaks ühe peakatte valmis tegema, sest meil on hindamine, aga suure väsimuse tõttu lükkan selle järgmise päeva hommikuks, sest see on mul nii kui nii vaba. Ometi ei tule uni enne kella poolt kolme, kuid kui siis silmad kinni saan, magan end sügavalt järgmisse päeva.

Domo arigato, mister Roboto

Aastavahetuse eel mainisin siin, et “valmistan meeleheitlikult aasta vahetamise pidu ette”, mis oli tõsi, sest too õhtu venis mul joonistamise ning koristamise tõttu kella kolmeni öösel välja. Tavapärase joome-hästi-palju-šampust-ja-vaatame-ilutulestikku asemel otsustasime me ürituse veidi põnevamaks muuta, nii et peo teemaks sai Jaapan. Arvestades fakti, et peo toimumine sai otsustatud VÄGA viimasel minutil ehk 30. detsembril, siis läks kõigega ilmselgelt kiireks. Siin siis mõningad pildid tollest õhtust.

Let’s head to the Orient

Täna ilmselgelt mingit sisukat postitust minu poolt ei tule, sest olen usinasti ametis homse 2009 aasta kindlateemalise ärasaatmispeo ettevalmistusega, mis sisaldab maalimist, lõikamist, kleepimist, dekoreerimist, koristamist ja nii edasi. Pilte sellest kõigest näete uue aasta esimestel päevadel, seniks aga vinget üleminekut uuele aastanumbrile!

To hell with 2009, bring on the 2010!