Retro

Käisin täna Rotermannis sellisel ägedal üritusel nagu Retro turg. Selle sisu oli täpselt selline nagu nimest võib välja lugeda – ENSV-aegsed esemed, vintage riided ja kõik alates Visu suuskadest ning lõpetades arvelaudade ja Star Treki kosmoselaeva mudeliga. Muidugi ei puudunud sealt ka tohutud vinüülide hunnikud, mille tõttu oleks mu rahakott äärepealt liiga suure põntsu saanud (õnneks suutsin piirduda vaid kolme vinüüli ostmisega). Kes tahab veel minna, siis turg on ainult täna avatud ja seda kella kuueni õhtul. Muuhulgas oli seal esindatud ka kõikide lemmik vintaažipood Morš.

Vanasti tehti massaaži hoopis sellise aparaadiga:

In sickness and in health

Kui kevadine külmetus sind koju naelutab.. ja jumal tänatud, sest vahelduseks rahulikult kodus olla on eriti mõnus! Enam kui mõnus alternatiiv oleks muidugi olnud Hurghadas olla, aga tuhapilv otsustaski reisi täielikult känseldada, nii et what you gon do. Seega Mareku pusa selga, ema ostetud “haige lapse sokid” jalga ning ingverijuurt närima!

Furrito

Kuigi mina isiklikult ei suudaks vist iialgi kanda karusnahka, mille omanikuks on eelnevalt olnud pisike elusolend, siis paraku ei saa ma kogu maailma sellisesse loomade päästmise usku pöörata ning pean tunnistama, et päris karusnahk või mitte, aga pagana hea näeb see inimese seljas välja küll. Karusnahk on see element, mis võib kõige tavalisemast sweatpants + pusa kombost maailma kõige glamuursema outfiti teha ning kõigele lisaks on ta ääretult praktiline ehk kaitseb külma eest (mis on minu jaoks hetkel kõige olulisem omadus riideesemete juures, sest külmad kevadtuuled ning paarikraadine Eestimaa “soojus” suutsid mind täielikult haigeks teha). Ma tänan jumalat, et mida aeg edasi, seda rohkem rõhku on hakanud kunstkarusnaha kasutamisele panema ka tippdisainerid a la Karl Lagerfeld, sest ühtmoodi äge saab ju välja näha nii ehtsa kui võltsitud variandiga sellest.

To pack or not to pack

Nii. Tehniliselt peaksin praegu juba Hurghadas olema, aga lend on mitu korda edasi lükkunud. Lennujaamas räägitakse midagi pühapäevast, reisifirmas aga esmaspäevast.. go figure. Tahtsin lihtsalt teada anda, et olen veel olemas ja valmis uuteks sissekanneteks, aga need tulevad veidi hiljem. Pöidlad pihku, et tuhapilv minema lendaks!

Birkinized

Maikuu USA Vogue annab täiesti perfektselt edasi 60ndate-70ndate moeikooni Jane Birkini stiili. Birkin on teatavasti inglanna, kes elab Prantsusmaal ning sai kuulsaks tänu näitlejale Serge Gainsbourg’ile (tolle aja George Clooney, kellel oli suhe ka Brigitte Bardot’ga), temaga koos laulis ta kuulsaks loo “Je t’aime… moi non plus“. Kuulsust tõid talle ka armulugu Serge’iga ning filmid, kus nad koos näitlesid. Jane Birkin andis inspiratsiooni ka Hermese tolleaegsele chariman‘ile Jean-Louis Dumas’le, kes nimetas tema järgi käekoti, mis on tänapäevani üks enimnõutud kotte ja mis ilutseb ka allpool olevatel Vogue’i piltidel – the Birkin bag. Kusjuures, enne Birkinit oli omanimeline kott vaid Grace Kelly’l.
Kuigi Vogue’i fotoseerias pole ära märgitud, et see on inspireeritud Jane Birkinist, vaid kannab lihtsalt nime “Ameeriklased Pariisis”, siis iga vähegi moeteadlik inimene, kes on kursis eelmise sajandi suurte moevooludega, tunneb ära, et just Birkin on see, kelle stiili seal tänapäevaste vahenditega edasi antakse. See näitab omakorda seda, et tolle aja moeikoonide stiil on surematu.
Take a look.

PS! Ülemisel pildil on Jane Birkin 1969. aasta Prantsuse Vogue’ist.
PPS! Kui ma ei eksi, siis viimases ajakirja Mood numbris oli ka pikk lugu Jane Birkinist.