CHASING THE LIGHT

Asjad, mis mind hullupööra inspireerivad, on värvid ja valgused. Seda enam naudin olukordi, kus need kaks omavahel kokku saavad ning üheskoos uue, erksatest toonidest ja päikese imelistest valgusmängudest koosneva sümbioosi loovad. Nii juhtus ka seekord, kui omavahel juhtusid kokku H&M Studio värske ja värviline kevadkollektsioon, Laura Nestori võrratu fotograafisilm ning killuke kevadpäikest, mis akende vahelt sisse piilus ja talvest räsitud meelele positiivset vaibi süstis. Lõpptulemuseks on see tore seeria, mis nüüd ka blogiveergudele jõudis – niivõrd inspireerivad värvisähvatused on siin lehel teadupärast alati teretulnud! H&M Studio SS18 kollektsioon ise on aga Postimaja kaupluses ja H&Mi veebis juba kenasti saadaval, nii et hops värve ning mustreid jahtima!

Wearing: H&M Studio SS18 / Photos by Laura Nestor

HAIR UPDATE

Kui ma veebruarikuu algul juuksed “nädalaks” roosaks värvisin, siis ei osanud ma kohe üldse oodata, et selline muutus niivõrd suurt sõltuvust tekitab ning et ma roosast toonist sugugi loobuda ei raatsi. Sestap olen juukseid nende samade washout toodetega mitu korda üle tooninud, et roosat võimalikult kaua peal hoida ja kogu toredust veel mõnda aega nautida, kuniks naturaalne blond jälle piisavalt huvitav tundub, et selle juurde naasta. Ausalt öeldes on see olnud üks parimaid otsuseid, millega n-ö igavesele talvele vürtsi lisada ja monokroomne veebruar põnevamaks muuta. Et aga ka teistel tundub L’Oréali Colorista toodete vastu suur huvi olevat ning et küsimusi lendab minu suunas nii paremalt kui vasakult, siis otsustasin oma kogemuse ka blogisse kirja panna ning loodetavasti ka mõningatele küsimustele vastata.

Esimese värvimise tegin tooniga, mille nimeks on #pinkhair. Kuna ma pole juukseid varem mingilgi moel värvinud (v.a üks juustele mõeldud tušš, millega viiendas klassis klassiõhtuks juustesse sinised salgud triibutasin – don’t even ask, süüdistame üheksakümnendaid), siis veetsin vannitoas ligi 2 tundi enne, kui julgesin värvi lõpuks peale kanda. Järgisin täpseid pakendil olevaid juhiseid ning alustasin toonimist juukseotsest, vedades värvi siis tasapisi pealaeni ning hoides kogu kupatust peal umbes 20 minutit. Esimeseks korraks oli antud toon suurepärane, sest ta on piisavalt lahja roosa, et peaks sobima ka kõige konservatiivsemale huvilisele. Järgnevatel päevadel parandasin liialt heledaks jäänud kohti sama tooniga ning ühel hetkel läksin üle toonile nimega #dirtypinkhair, millega siis esimese tooni üle värvisin. Senise kogemuse põhjal ütlen, et minu lemmikuks ongi osutunud värvikombo, kus juuste ülemine osa on toonis #pinkhair ning alumine osa toonis #dirtypinkhair, kuna need kaks tekitavad üheskoos väga mõnusa roosa n-ö reverse ombré. Praeguseks olen suuremas osas läinud üle aga ainult #dirtypinkhair toonile, mis tegelikult ka ise väga mõnusaks roosaks kulub, saavutades kõige ilusama tooni just pärast esimest juustepesu.

Seni on katsetamine ka igati valutult läinud ning kuna antud tooted on juba ise ka juuksemaski eest, siis muudab nende kasutamine juuksed väga mõnusalt pehmeks ega eelda mingisugust erihoolt. Minupoolsed soovitused on aga järgnevad:

  • Kes väga hullu muudatust teha ei julge, siis soovitan alustada just #pinkhair värviga, sest see on märksa rahulikum roosa ning kulub ka üsna kiiresti maha.
  • Soovitan lisaks washout tootele juurde soetada ka samas toonis juuksesprei, mis püsib peal vaid ühe pesu, kuid millega saab tähtsatele sündmustele minnes värvimisel tekkinud vigu parandada või kuluma hakanud värvi veidi värskendada.
  • Kui soovid kogu pea roosaks toonida, siis pane kindlasti palju rõhku sellele, et pealagi oleks värviga kenasti kaetud ning võid julgelt just sellest alustadagi. Pealagi kulutab oma kuumusega värvitooni märksa kiiremini kui ülejäänud juuksed, nii et ühtlasema tulemuse saavutamiseks soovitangi pealaest alustada. Otstele ja muudele piirkondadele kanna seega veidi rohkem toodet, et vältida momenti, kus ainult pealagi on roosa.
  • Hoia toodet peal 20 minutit ning pese see siis maha. Et nahk pealael roosaks ei jääks, siis pese seda hoolikalt.
  • Mida heledam on sinu juus, seda paremini värv külge hakkab. Väga tumedate juustega inimestel ei pruugi Colorista tooted seega väga erilist efekti anda.
  • Olen kuulnud, et mõned Colorista washout toonid ei taha väga maha tulla (Burgundy) või võtavad kuludes hoopis teise alatooni (lillad värvid olevat mõnel roheliseks kulunud). Kui tekib mõni selline error või katsetatud toon kohe üldse ei meeldi, siis on sellest vabanemiseks päris mitu head meetodit. Alustuseks aitab kindlasti spetsiaalne hõbešampoon, millega juukseid heledamaks pesta, aga omast kogemusest ütlen, et kõige suurepärasem viis paaripäevasest värvist “ilma jääda” on minna sauna, panna pähe sügavpuhastav juuksemask ning sellega seal kuumas siis vähemalt kümmekond minutit istuda. Juuksevärvi lahjendab oluliselt ka näiteks basseini kloorivesi.
  • Oluline on kindlasti ka meelde jätta, et Colorista tootevalikusse kuuluvad lisaks washout toodetele ka erinevad semi-permanent ja permanent tooted, nii et pakendit tasub mõistagi hoolikalt lugeda! Lisaks on washout toonidel endil erinev püsivus – mõni on peal nädala, mõni paar. Senise kogemuse põhjal ütlen, et #pinkhair püsib kuni nädala ning #dirtypinkhair kuni kaks nädalat, olenevalt juuste pesemissagedusest, saunaharjumustest, juuste tekstuurist ja muust säärasest.

Loodetavasti oli mul nüüd meeles anda edasi kõik, mis viimase kuuga kogetud on. Kui mõni küsimus aga veel õhku jäi, siis anna julgelt märku ning vastan meeleldi! Lähen võõpan nüüd ise juuksed ühe pildistamise tarbeks veel ühe korra üle ning küllap naasen siis nädala või paari pärast juba tavapärase blondi juurde. Lähiajal plaanin aga kindlasti teisigi toone katsetada, võttes esimesena tõenäoliselt ette mõne lilla ja lootes, et mu pea siis päris roheliseks ei muutu!

Wearing: T-shirt – One Wolf / hat – Zara / necklace – H&M / hair – L’Oréal Colorista #dirtypinkhair

PHOTO DIARY: KÄT STORE OPENING

Hirmus tore on näha, et mida aeg edasi, seda enam kolib Eesti disain stuudiotest tänavale ning muutub ligipääsetavamaks ja käegakatsutavaks ka neile, kes kodumaist rõivaloomet pigem distantsilt on jälginud. Eesti inimene kipub ju ikka olema selline, et kui disainerit ise otseselt ei tunne, siis ega ta stuudiosse niisama külla ei lähe, sest “äkki peab veel viisakusest midagi ostma”. Lisaks on suurel protsendil kaasmaalastest jätkuvalt see iganenud arusaam, et Eesti disain tähendab vaid presidendi vastuvõtu kleite ning ükskõik kui palju sa moenädala raames pressiteateid või artikleid ka ei ilmutaks ja vastupidist väita ei püüaks, siis lõppude lõpuks saab seda levinud valearusaama muuta vaid kodumaise disaini reaalne kättesaadavus. Sestap on mul hirmus hea meel, et üks mu lemmikbrände KÄT on nüüdsest saadaval päris oma poes ehk Telliskivis paiknevas kaupluses, kuhu iga huviline alati sisse saab jalutada, et rõivaid omal nahal proovida, oma käega katsuda ning hinda oma silmadega näha. Ka minul endal on plaanis sinna üks põhjalikum visiit teha, sest tahaks KÄTi disaini hirmsasti ka enda garderoobis rippumas näha, aga seni jagan hoopis pilte poe toredast avaüritusest, mis möödunud reedel aset leidis. Ja et asukoht kõigile veelgi arusaadavamaks teha, siis aadress on sellel Telliskivi 62 ehk täpselt SIP veini- ja õllepoe kõrval, Telliskivi toidutänava juures. Näeme seal, eks?!

What: KÄT store opening / Where: Telliskivi 62

MODERN CLASSIC

Ma olen üks nendest inimestest, kes kipub alati reeglitele mitte alluma ja seda ka oma riietuses. Näitena võib tuua kasvõi käesoleva talve, mil peaks teoreetiliselt kandma sooja saabast, kootud kampsunit ja veelgi soojemat karupüksi, aga minusugune paneb sel puhul ikka selga nabapluusi ning jalga pükste ja ketside kombo, mis jätab justkui mulje, nagu sukkpükse polekski jalas ning kutsub seeläbi tänaval tahtmatult ligi igasuguseid tädikesi, kes soojalt riietumise kohta õpetussõnu soovivad jagada. Tegelikkuses mul muidugi külm pole, sest oma osa annavad sooja hoidmiseks nii sukkpüksid kui ka talvine mantli-salli-mütsi kombo, samuti ka jalatallad, mis alati sokkidesse on pakitud, aga selge see, et tädikestele sellest ei piisa. :) Tegelikult tahtsin aga kiiresti juttu teha nendest toredatest pükstest, mis saabusid minu ellu, üllatus-üllatus, H&Mi kaubavalikust ning mis kiiresti tõelisteks lemmikuteks on saanud. Kuna olen kogu elu olnud peaasjalikult teksapükste kandja, siis on kõikvõimalike teistsuguste pükste liitumine minu garderoobiga alati pigem haruldane asi, mida juhtub võib-olla üks-kaks korda aastas. Need tegelased istusid aga niivõrd hästi jalga ja sobituvad pea iga esemega, et ausalt öeldes võiksin neid praegu igapäevaselt kanda. H&Mi kodulehelt samalaadseid mudeleid sirvides jäi tegelikult mulle silma veel mitu sarnase ja toreda lõikega püksipaari, nii et soovitan kindlasti sealsele valikule pilk peale visata ning algavaks kevadeks endale üks mõnusalt mugav laiema lõikega püksipaar leida!

Wearing: top, pants – H&M / sunglasses – Zara / sneakers – Ecco

SEQUINS, BOMBERS, AND ALL THAT JAZZ

Aasta oli 2013, kui Tallinn Dollsiga esimest korda koostööd tegin. Olin selleks ajaks bloginud juba väga mitu head aastat ning paar suuremat koostöödki (näiteks unustamatult lahe esmakogemus Ivo Nikkologa) oma blogisse kirja saanud. Tallinn Dollsi esimene koostöö oli minu jaoks aga ääretult oluline, sest esiteks olid nad tol ajal see üsna uus ja tuus bränd, mida iga moeteadlik neiu enda garderoobi ihkas, samuti oli tegemist ühe esimese suurema pildistamisega, mis minu blogiveergudele jõudis. Vahepeal on mööda läinud viis aastat, mille jooksul on jõudnud areneda nii minu stiil kui Tallinn Dollsi nägu ning lahedaid koostööprojekte on ette lugeda meil mõlemal, kusjuures Tallinn Dollsi puhul pean eriti õnnestunuks just viimase kahe Tallinn Fashion Weeki lavale jõudnud kollektsioone (esimene koostöös Wear-Artsiga ning teine Karolin Kuusikuga). Kui TD aga umbes kuu või paar tagasi minu poole pöördus ja märku andis, et neil on valmimas kollektsioon, mis on inspireeritud just minust ning minu igipõlisest litreid ja bomberjakke armastavast stiilist, siis meenusid mulle tahes-tahtmata ajad, mil blogijate ja brändide koostööd ei olnud veel sugugi igapäevased ning enese tõestamine arvestatava (moe)inimesena minusugusele blondile noorukesele veel üsna keeruline oli. Nüüd aga leiab Pre-o-Porteri veebikeskkonnast kollektsiooni, mis sillerdab litritest just nagu minu riidekapp ning millele enam kui hea meelega ka oma nime n-ö külge andsin. Mis puudutab disainiprotsessi, siis see on suuremas osas siiski TD enda töö, kuid siin-seal lasin mõningaid disaine oma maitse järgi seada ja muuta nii, et lõpptulemus kajastaks täpselt minu olemust, antud juhul siis sportlikust glamuurist juhinduvat stiili. Ma tänan südamest Tallinn Dollsi selle üüratult suure komplimendi ja ääretult vahva kogemuse eest ning loodan siiralt, et sellest kollektsioonist leiavad nii inspiratsiooni kui põnevaid moenoppeid ka need, kes minu tegemistel aeg-ajalt ikka silma peal hoiavad. Vahva mõelda, kuhu nn uue meedia moeorkaanid (props Tanel Veenrele, kes selle väljendiga meid aastal 2010 iseloomustas) tänaseks päevaks välja on jõudnud!

What: Tallinn Dolls inspired by Britta Talving / Where: Nordic Design Home

Photos: Mari-Liis Suvi