WELCOME HOME, MR FUJI

Minu Instagrami followerid on sellega küllap juba kursis, aga blogis pole ma veel sellest juttu teinud, et minu ellu on siginenud uus ja võrratult hea fotoaparaat. Nimelt andis minu eelmine ning mind aastaid truult teeninud Samsungi hübriid maikuu keskpaigas päevapealt otsad, kui objektiiv ja seda kaamera külge kinnitanud jullad sõna otseses mõttes iseenesest eest kukkusid. Tegemist oli muidugi just ajaga, mil fotoaparaati hirmsasti tarvis oli, sest nii sel kui ka paaril järgneval nädalal oli mul kaamerat vaja kasutada pea iga päev (lisaks niisama toredate asjade pildistamisele on minu jaoks tegemist ka reaalse töövahendiga). Suur ahastushoog üle elatud, kümmekond “MIKS JUST NÜÜD?!” küsimust taeva poole teele saadetud ning paar edutut parandamiskatset järele proovitud, oli aeg pöörduda spetsialistide poole. Selgus aga, et kuna tegemist on juba üsna vana mudeliga, läheks kere minijuppide parandamine ja uue objektiivi ostmine niivõrd kalliks, et see ei tasuks end mingil moel ära. Jäin seega üsna nõutusse olukorda, sest kaamera soetamine ei ole sugugi odav lõbu ning kuna uus fotoaparaat paigutus nüüd ostunimekirjas esikohale, olin sunnitud nii mõnegi teise plaani ümber kalkuleerima. Tänu heade inimeste abile sain poolteist kuud ilma omaenda kaamerata üle elatud (aitäh Magnusele ja Aljonale aparaatide laenamise eest!), kuniks siis jõudis kätte aeg, mil tuli langetada tähtis otsus – kas peegelkaamera või hübriid? Pidasin nõu, kaalusin üht ja teist ning proovisin tagatipuks kolm nädalat kooselu Nikoni peegelkaameraga, kuid lõpuks jäi sõelale Fujifilm X-T10 hübriid. Miks? See on juba ammu selge, et hübriidkaamerad ei ole peeglitest sugugi kehvemad (tõsi, peeglist on selgelt rohkem tolku neil, kes fotograafiaga juba väga süvitsi tegelevad ehk stuudioid ja muud säärast kasutavad, seda juba ainuüksi rohke lisavarustuse olemasolu tõttu) ning seega mängis väga olulist rolli hübriidi kergus ja mugavus. See tähendab, et mina, kes ma pildistan sisuliselt kõik enda ümber toimuva üles, eelistan kindlasti sellist tegelast, mida saan kõikjale kaasa võtta ning mis ei anna käekotile liialt raskust juurde. Lisaboonuseks ka veel mõned tehnilised näitajad, mõnusalt retro välimus, 18-55mm objektiivi olemasolu ja ka küllalt hea pakkumine ning uus kaamera oli valitud. Seni olen Fujifilmiga väga, väga rahul ning õpin erinevate funktsioonidega mängides kaamerat tasapisi tundma. Nii et annan siinkohal igati julge soovituse, et kel plaanis uus fotoaparaat soetada, siis hübriidide kohta pole mul hetkel küll ühtki halba sõna öelda ning sarnaselt Fujifilmile tasub kindlasti tutvust teha ka näiteks Sony uuemate hübriidkaameratega. 

I recently had to purchase a new camera, because my previous one, which had served me so well for several years, decided to literally break into pieces (and it wasn’t even my fault!), so I was forced to make a pretty big decision – which camera will be the next one and should it be a DSLR or a mirrorless interchangeable lens camera? Buying a new camera is not the cheapest thing to do (but it sure is fun!), so I took some time, talked to some experts, tried one DSLR, and finally decided to go with Fujifilm X-T10. Am I satisfied with my decision? Absolutely. First and foremost, it weighs much less than your average DSLR, but is equally good – I’m not gonna go into technical details here, because you can easily google these, but there’s definitely a reason why mirrorless cameras have become so popular. So if you’re planning on buying a new camera, I 100% recommend checking out both Fujifilm and Sony’s mirrorless options (of course, depending on what you use your camera for), because chances are that you’ll end up enjoying it just as much as I do.

Icecold1 Icecold3

You may also like:

Leave a Reply

Your email address will not be published.

Post Navigation