• Coming home again

    Täna meeliülendava peavaluga kodus olles mõtlesin, et võiks oma blogi kuidagi uuendada. Kuna väljas on veel liiga külm uute outfiti-postituste tegemiseks (suurem osa minu garderoobist on sügis- ja kevadriided, talvine riietus on ikka enamasti suhteliselt sarnane, sisaldades endas mantlit ja kõikvõimalikke kampsuneid, mida selle alla on võimalik layerdada), siis otsustasin piirduda selle ülespildistamisega, mis leidub minu kodus. Alustuseks siis hulgaliselt rändom pilte:

    As the weather is still too cold to put on anything else than a hundred layers of clothing and a coat, I’m still not able to wear any of the interesting pieces from my wardrobe which, of course, means that I STILL can’t write the “what I was wearing today”-type of posts. So today I decided to stay in (actually, it wasn’t my choice – a massive headache came to visit me) and take some random photos of my home.

    Teiseks tahan teiega jagada aga pilte kahest VÕRRATUST raamatust, mis minuni on jõudnud. Esimene neist on totaalne moepiibel – enam kui 500 lehekülge paks raamat, mis sisaldab endas 150 aastat moeajalugu, põhjalikku infot disainerite kohta ning ülevaadet ka moeajakirjandusest ja selle juhtfiguuridest. Raamatu kinkis mulle jõuludeks minu ema ja ma olen talle selle eest ikka tohutult tänulik. Kui kellelgi huvi osta, siis see konkreetne eksemplar pärineb Soomest, aga seda on tõenäoliselt võimalik ka Amazonist ja mujalt tellida.

    I also wanted to share some pictures of these two amazing books that I have. First one is basically a fashion bible that contains 150 years of fashion history, conclusive information about different designers and an overview of fashion journalism and the key people working in that industry. This book is more than a 500 pages, so it’s pretty heavy, but it is one of the best fashion books I’ve ever seen/read. I got it as a Christmas present, but I’m pretty sure you can order it online (try Amazon for example).

    Teine raamat on aga veel paksem (enam kui 600 lehekülge) ning tegemist on siis põhimõtteliselt fotoajalooga New Yorgist. Lisatud on ka igat ajaperioodi tutvustavad tekstid, kuulsad New Yorgi kohta käivad tsitaadid ning vastavatele ajastutele omaste ja New Yorgist rääkivate filmide postrite pildid. Ütleme nii, et need kaks raamatut seisavad hetkel minu kodus aukohal ning kummagi uurimisest tõenäoliselt iialgi villand ei saa. On ju siiski tegemist minu kahe suure armastusega – moe ja New Yorgiga. Viimane raamat pärineb Amazonist, kust ka teil, kes te sarnaselt minule selle linna järele hullud olete, seda võimalik tellida on.

    The other book is more than a 600 pages and is about New York City. Well, it’s actually a photographic history of the Big Apple. Besides A LOT of truly wonderful pictures it also contains a conclusive information about the history of New York. It’s one of the best purchases I’ve ever made and it really satisfies my constant longing for New York. I ordered it from Amazon.

  • Make it rain

    Call me crazy, aga ma jumaldan seda äikest, mis praegu väljas on. Soe suvine vihm, korralik äike ja kõhedust tekitav müristamine on kodumaa suve kohustuslik osa ning mõnusaks vahelduseks 30-kraadistele ilmadele. Täna näiteks oli juba vastikult lämbe ilm. Teate küll, täpselt selline kuumus, mis eelneb äikesele ning kus ei ole väga õhku hingamiseks.

    Millest ma teile aga rääkida tahtsin..

    1. Tegin oma kodulehele juurde ühe page’i nimega Media, kuhu lisan edaspidi artiklid, mis kas minust või minu kirjutatud on. Paar tükki sain sinna juba üles riputatud, nii et kellel vähegi soovi lugeda minu kevadist Eesti Ekspressi artiklit või aprillis Päevalehes ilmunud Tanel Veenre kirjutatud moeblogijate lugu, siis nüüd on need seal üleval.

    2. Selline vihmane ilm nagu täna lihtsalt soosib raamatute lugemist. Ei ole ju midagi mõnusamat kui pugeda diivanile, süüa sinihallitusjuustu, kreekereid ja mureleid ning lugeda vingeid raamatuid. Soovitan teile nüüd kaht raamatut. Kui keegi teist on lugenud Epp Petrone Minu Ameerikat või tema elukaaslase Justin Petrone Minu Eestit ja olite neist samamoodi vaimustuses nagu mina, siis teadke, et sama kirjastuse alt on ilmunud teisigi sarnaseid raamatuid, mis erinevate riikide/linnade kohta kirjutatud. Hetkel loen mina näiteks Urmas Väljaotsa Minu Pariisi ja vahetult enne seda lõpetasin Anu Samarüütel-Longi Minu Londoni. Kui talvel on mõnus lugeda raskeid romaane, siis suvi on ideaalne selleks, et lugeda kergeid raamatuid nagu need kaks, mis jutustavad maailma metropolide elustiilist läbi eestlase vaatevinkli. Lisaks sellele käsitlevad mõlemad autorid oma raamatutes päris korralikult ka moeteemat. Kõige enam meeldib mulle aga see, et raamatud on kirjutatud nii kaasahaaravalt, et panevad sind tundma nagu elaksid ise maailma suurlinnas ning kogeksid kõike seda, millest autorid kirjutavad. Nii et igati mõnus lugemine kas kuuma ilmaga rannas, vihmase ilmaga diivanil, igaval lennureisil või vanaema juures maal.

    Väike katkend Minu Londonist inimestele, keda huvitab õppimine suurtes moe-, disaini- ja kunstiülikoolides:

    “Enamik inimesi läheb ülikooli õppima, eeldades, et seal on palju tarku õppejõude, kes loengutel neile oma teadmisi jagavad. Saint Martinsi Kunsti- ja Disainikolledži moemagistrantuuri õppeplaanis ei olnud ÜHTEGI loengut. See on koht praktilisteks tegudeks, mitte sõnadeks. See ei ole koht õppimiseks – sest kõik vajalikud teadmised peaksid siia tulles juba olemas olema. See ei ole koht eksperimenteerimiseks ega eneseotsinguteks – need, kes siia tulevad, on juba väljakujunenud käekirjaga disainerid, kellest enamik on juba praktiseerinud kuulsates moemajades ja kes vajavad vaid seda viimast väikest tõuget, et oma moekarjääriga alustada. Saint Martinsit võiks võrrelda tippsportlaste suurvõistluse-eelse intensiivtreeningulaagriga, kus sportlaste või siis antud juhul moekunstnike vaim, lihased ja meeled trmmitakse ja tuunitakse perfektsuseni, et nad võistlusraja stardipakul oleksid oma absoluutses tippvormis. Kursuse lõpp on mõtteline stardipauk, pärast mida pistab igaüks jooksu ise suunas, sest see ei ole omavaheline võistlus – pigem võidujooks ajaga ja iseenese proovilepanek. Ühed leiavad endale töökohad maailma tippmoemajades, teised loovad oma kaubamärgi. Neid, kes pärast kooli lõpetamist “kaotsi” lähevad või eriala vahetavad, on ülivähe, näiteks meie kursuselt ei tea ma kedagi sellist.”

  • Buy-ology

    Kirjutasin mõni aeg tagasi sellest, kuidas juhuslikult EKA raamatukogu eest fantastiliste raamatute müügipunkti leidsin. Käisin siis eelmisel nädalal ka nende ametlikus Juhkentali tänaval asuvas poes ära ning lisaks moeraamatutele leidsin sealt ühe märkmiku, mida olin alates New Yorgis käimise hetkest otsinud, kusjuures ei oleks ealeski arvanud, et selle mingist pisikesest Tallinna raamatupoest võiksin leida. Tegemist on siis märkmikuga, mis on mõeldud selleks, et saaksid sinna kirjutada kogu vajaliku info New Yorgi kohta, mis sul kokku on kogutud – poed, restoranid, hotellid, üritused, klubid, baarid, muuseumid, teatrid, what so ever. Ehk siis tegemist ei ole järjekordse Lonely Planeti või Travel Guide raamatuga, kus leidub infot ka selle kohta, mis sind üldse ei huvita – sinna märkmikusse saad kirjutada vaid selle, mis sinu jaoks kõige olulisem on. Lisaks sellele on märkmiku vahel ka Manhattani kaart ja metrooplaan. Ma olen sellist raamatukest otsinud umbes sada aastat, kuna siiani on riiuli peal flaierid ja kollased märkmepaberid, mille peale on kirjutatud kohad, kuhu veel New Yorgis ei jõudnud minna ning kohad, mida kindlasti uuesti soovin külastada. Ja muide, samasuguseid märkmikke müüdi ka Londoni, Pariisi ning veel mõne suurlinna kohta. Nii et soovitan minna vaatama, kellel vähegi huvi mõne linna korduvkülastamise (või ägedate moe- ja kunstiraamatute) vastu.
    Aadress on Juhkentali 8 ning muu info leiate aadressilt www.allecto.ee

    Vingetest leidudest rääkides – paar sõna käekottidest. Minust on käekotimaania tegelikult korra üle käinud – mõned aastad tagasi vahetult enne kingahullust. See oli aeg, mil mul tõesti oli terve hunnik erineva suuruse, kuju ning mustriga käekotte. Hullus läks üle siis, kui minu Chloe Paddingtoni stiilis tehtud Mango käekott katki läks ning seda enam parandada ei saanud – see kott on minu alatine lemmik olnud, nii originaalina Chloelt kui ka replikana Mangolt. Siis algas minu elus kingade ajastu ning siiani ostan ma käekotte väga harva, aga ega see ei tähenda, et nende vajalikkus kuhugi kadunud oleks – nagu Carrie Bradshawgi kunagi ütles, et “it’s just a little bag, but we feel naked in public without it”.

    Ma olen ääretult valiv poodleja, aga ma ei aja alati kvaliteedivigade leidmisel näpuga järge – oluline on eseme välimus ning see peab vastama kõigile minu miljonile kriteeriumile. Eriti on selline lugu kingadega, veel hullem aga käekottidega, sest seda ju igapäevaselt ei vaheta (juba puhtalt seepärast, et kola tõstmine ühest kotist teise on nii tüütu), mistõttu peab käekott sobima pea iga riietusega, aga samal ajal ka ise piisavalt äge välja nägema. Ühesõnaga on sobivaid käekotte küllalt raske leida, aga mingil põhjusel on juhtunud nii, et viimase kuu aja jooksul olen leidnud endale kaks vinget kotti, neist ühe täna. Hobustega kott pärineb ASOSest, neetidega kott (kuhu mahub ka arvuti sisse, mis on minu jaoks väga suureks plussiks) on Zarast. Kusjuures – täna leitud neetidega kott on nude-toonis, mis mul tavaliselt kohe negatiivse reaktsiooni esile kutsub, aga there you have it, seekord nõrkesin ka mina. Ja voila, siin nad on.


  • Veel raamatutest

    Nii, võluväel sain ka blogspoti pildilaadija korda, nii et siin on siis raamatud, mis täna EKAst ostsin. Kusjuures, ma läksin sinna veel tagasi, et osta ära Prantsuse Vogue’i raamat, mis hinge kriipima jäi. Rahakoti jaoks patt, moeraamatute sõltuvusele kingitus. :)
    Ja nüüd on küsimus, kuidas kõik see kraam enda käekotti ära mahutada: kolm raamatut, Vogue, märkmik, vihik, arvuti ja muud väiksemad asjad. Naiste käekotist võib tõepoolest kõike leida, eksole?

  • ATTENTION moeraamatute huvilised!

    Täna EKA raamatukokku mingisugust tagastamata raamatu müsteeriumit lahendama minnes (milles lõpuks ikkagi raamatukogu enda süsteemiviga süüdi oli) avastasin raamatukogu eest tohutu soodushinnaga moe- ja kunstiraamatute müügipunkti. Selgus, et EKA raamatukogu müüb niimoodi kaks korda aastas kõiksugu väärt raamatuid. Mina isiklikult ostsin sealt kaks moealast raamatut ja odav hind tähendab siinkohal seda, et kahe raamatu peale läks mul kokku vaid 300 krooni – moeraamatud on teatavasti muidu palju kallimad. Igatahes kes vähegi huvitub hea hinnaga moe- ja kunstiraamatute ostmisest, siis MÜÜGIPUNKT ON AVATUD VAID TÄNA KELLA NELJANI (aadress on Estonia pst 7, Solarisest üle tee trollipeatuste juures, Eesti Kunstiakadeemia praeguse “asendusmaja” kolmandal korrusel). Ühtlasi mainis müügitädi mulle ka seda, et järgmisel nädalal toimub Solarise keskuses mingisugune raamatumess, kus ka nemad stuffi müüvad, nii et olge valvel, sest seesugused raamatud ostetakse ära kiiremini kui soojad saiad.