School

Mida kujutab endast EKA?

Oma uue blogiaadressi tarbeks internetiavarustes “inspiratsioonireisil” käies avastasin ma iseennast www.couture.ee leheküljelt vastu vaatamast. Selgus, et nad on mind valinud Eesti top 10 moeblogija hulka, mis on minu jaoks enam kui rõõmustav uudis! Ma püüan veel paremini jätkata ning kui ajapuudus takistama ei hakka, siis näevad minu blogis päevavalgust nii mõnedki vahvad ideed, mis mu peas juba mõnda aega keenud on. Loodetavasti saan ka oma uue veebilehe disainimisega varsti ühele poole, sest uus lehekülg annab tõenäoliselt aktiivsemaks kirjutamiseks ja postitamiseks piisavalt inspiratsiooni. :)
Tänane sissekanne on aga suunatud neile, kes mõtlevad EKAsse õppima minemise peale. Seda sel lihtsal põhjusel, et olen viimasel ajal saanud tohutult palju meile küsimustega, et mis, kes, kus ja kuidas. Mõtlesin siis teile kõigile lühidalt ja tutvustavalt rääkida, milline see moestilistika EKAs on, sest suurel osal inimestest ei ole sellest vist väga ettekujutust.

Lõviosa kooliaastast moodustavad EKAs maalimine, joonistamine ning muu loominguline tegevus vastavalt erialale. Sellistes tundides on soovitatav nii palju kui võimalik kohal käia, sest
a) paljud õppejõud arvestavad puudumisi
b) semestri lõpus (või millal iganes vastav aine lõppeb) toimub hindamine, mis tähendab seda, et semestri jooksul loengutes ja ka iseseisvalt “valmistatud” tööd teibitakse seinale ning vastava aine õppejõud ja moestilistika eriala juht käivad neid hindamas ning arvustamas. Hindamisel peavad olema kõik kohustuslikud semestri jooksul tehtud tööd esitatud.
Loomingulised loengud on hästi mõnusad, sest suurema osa ajast sa lihtsalt joonistad ning õppejõud käib sind aeg-ajalt õigele teele suunamas. Ehk tõeline lõõgastumine.
EKAs ei puudu ka “tavalised” loengud ehk konspekteerimist nõudvad ained. Neist kõige suurema mahuga on erinevad ajalugu käsitlevad ained, esimese aasta ainetest nt kostüümiajalugu, üldine kunstiajalugu ja kultuuriajalugu. Seesugused ained lõppevad enamasti mahuka eksamiga, aga see ei ole midagi ületamatut ning eranditult kõik need ained on äärmiselt põnevad. Niigi loomingulise õppetöö vahel on ka päris mõnus aeg-ajalt loenguid kuulata.
Pärast kaht esimest semestrit algavad ka igasugused praktikad, nt etnograafia ja Kaubamaja praktika. Nendest ma hetkel veel väga midagi ei tea, sest meie esimene praktika ehk Kaubamaja praktika algab neljapäevast. Kui kedagi miski nende kohta huvitab, võib mulle alati meili saata. :)
Moestilistika eriala annab korraliku ülevaate disainist (aga ei õpeta disainimist – siit moedisaini ja moestilistika erialade vahe), brändingust, värvusõpetusest, joonistamisest, moeajaloost, fotograafiast jmt.
Kõik õppekohad Avatud Akadeemias on tasulised.

Moestilistika erialale ei ole väga raske sisse saada (kõvasti kergem kui moedisaini või mistahes statsionaarse ehk päevase õppe erialale). Küll aga usun, et sel aastal on sellele erialale suurem konkurss kui kunagi varem, mistõttu võib nüüd sissesaamine raskemaks muutuda, sest ühele kursusele võetakse siiski vastu vaid circa 14 inimest. Vestlusel oodatakse sinult kindlasti portfooliot (nõutav hulk joonistusi on kirjas EKA kodulehel eriala all; ärge võtke kaasa rohkem töid kui on palutud!!), piisavat teadmistehulka oma eriala kohta (milliseid moeblogisid jälgid, kes on su lemmikdisainer, miks jne), isiklikku stiilitaju ja vahetut suhtlemist. Portfooliost nii palju, et mina pidin kaasa võtma moejooniseid ja maale (kui palju, seda ma ei mäleta) – oluline on teada, et iga moejoonis tuleks teha paberile suurusega A4 ning maalid paberile suurusega A2 (või A1). Ära pane rõhku detailsele viimistlusele, vaid vormitaju edasiandmisele. Kui võimalik, siis ärge rullige portfoolio töid kokku, sest teil on raske neid komisjonile vestlusel ette näidata, sest teatavasti hakkab juba korra rullitud paber end automaatselt rulli tõmbama.
Üldiselt ei pea midagi kartma. Komisjon koosneb sõbralikest inimestest, kes nagu sinagi on kunagi sinna kooli astunud. Ole enesekindel, valmista korralikult ette ning ära unusta hommikul hambaid pesta.
Soovitan käia ka intensiivkursustel, mille toimumisaegade kohta leiate infot siit. Siin kehtib reegel “kes ees, see mees”, sest ettevalmistuskursused on alati ülebroneeritud. Kindlasti ära muretse liiga palju selle pärast, et sa ideaalselt joonistada oskaksid – ülikool ongi koht, kus seda õpitakse. Kui intensiivkursustele minna ei saa, osta võimalikult palju joonistamist õpetavaid raamatuid ning õpi selle põhireeglid selgeks ja harjuta, harjuta, harjuta.
Kindlasti mõtle enne eriala kasuks otsustamist rahulikult järele, et kas sa tõesti suudad neli aastat järjest peaaegu igal õhtul (v.a suvi ja vaheajad) 17.30-20.40 koolis käia ning vastavat eriala õppida. Sellele lisanduvad ka kodutööd ja pidev enese täiendamine eriala osas oma enda vabast ajast. Muidugi on see täiesti okei kui mõne aja jooksul avastad, et oled valinud siiski enda jaoks mittesobiva eriala (what the hell, mina olen oma eriala kolm korda muutnud – kõigepealt Tartu Ülikooli juura, siis EKA moestilistika ja siis uuesti EKA moestilistika), aga mida põhjalikumalt kaalud, seda väiksema tõenäosusega kaotad valede otsuste tegemise pärast oma elus aega ja energiat. Olgem ausad – moemaailm ei oota igavesti, sest siin tuleb iga päev uusi tegijaid peale.

Miks mina valisin moestilistika?
Kuigi mind ei huvita nii palju stilistika kui disain, siis valisin õhtuse õppe seetõttu, et tahan kooli kõrvalt ka töötada, praktikat teha ning kogemusi saada. Professor Jüri Siim rääkis mulle minu esimesel EKA vestlusel, et moestilistika ja moedisain ei ole ka nii tugeva piiriga üksteisest eraldatud – asi on pigem selles, et kuidas sa antud eriala enda jaoks ise kujundad. Nii olen ka mina siiani talitanud ja vajalikud teadmised tulevad mõlemalt erialalt nii kui nii. Kui mood on kutsumus nagu minul, siis ei ole pigem asi selles, mida ülikool on sulle valmis pakkuma, vaid kui palju oled sa end ise nõus õpitavale erialale pakkuma ja loovutama. Muidugi on mul ka alati olnud plaanis magistrantuur hoopis New Yorgis teha, nii et baasi loon EKAs, spetsialiseerun aga juba New Yorgis.
Hetkel olen oma valikuga väga rahul. Kuigi esimene semester on küllalt üldine ja kuiv (v.a kultuuriajalugu, mis koos selle aine õppejõu David Vsevioviga vist iga EKA üliõpilase sisse mingi jälje jätab), siis alates teisest semestrist läheb eriala spetsiifilisemaks ning põnevamaks. Samamoodi on see tegelikult kõikides ülikoolides iga erialaga. Eelkõige meeldib mulle see, et minu elu ei keerle ainult ümber kooli, vaid see ja töö täiustavad teineteist. Mul on aega tegeleda oma asjadega, kooliga, erinevate projektide, praktika ja ka põhitööga (kuigi mõned ained on mul siiski vaja järgmisel aastal järele teha, sest alati ei ole ma paraku jõudnud kohal käia, aga see on pigem mu enda süü). Muidugi olen ma selles osas keskmisest aktiivsem inimene, aga nagu ma ütlesin – see on minu kutsumus ning erialane töö ja kool ei ole mitte vaevaks, vaid tihtilugu tõeliseks naudinguks.
Kellel on veel küsimusi, andke aga julgelt teada! Vastan teile nii kommentaariumis kui ka meili teel. :)

B.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.