Outfits

Put a ring on it

Moenädalate aeg aastast on täies hoos, aga pean tunnistama, et pärast NYC moenädala lõppu olen mina nende jälgimisega küllalt jänni jäänud, sest kogu aeg on vaja midagi teha, kuskil olla, midagi edendada, mistõttu on ajapuudus maksimaalne. Tagasi New Yorgi moenädalale vaadates hakkasin aga mina, kes ma hetkel ajaplaneerimise oskusega eriliselt ei hiilga, mõtlema, et mis pagana imeväel sellised disainerid nagu Max Azria, kellel KOLM suurt kollektsiooni (Hervé Léger, Max Azria ja BCBG Max Azria) iga poole aasta järel moenädalal publiku silme ette tuuakse, oma ajajaotusega hakkama saavad. Ilmselgelt on nende kollektsioonide taga suured meeskonnad, aga siiski – sul on aastas kuus suurt põhikollektsiooni, pluss väiksemad lisakollektsioonid nagu Resort või Pre-Fall, mõningatel disaineritel ka meeste-, laste- ja kiirmoebrändide collabod. Olgu sul meeskond või mitte, aga fakt on, et ise pead kõigi loomise juures olema, sest sinu nimi on ju kõigel küljes, isegi kui mõne lisakollektsiooni kujundab peamiselt keegi abidisainer. See on muidugi teada-tuntud fakt, et halastamatus moemaailmas disaineritel oma elu sisuliselt puudub, sest ka üritused, millel käiakse, on peamiselt tööga seotud. Tõsi, kui inimene oma tööd armastab, peaks ta olema kõigeks suuteline, aga hallata kogu seda koormat tundub minu jaoks pisut ulmeline. Sõna “töönarkomaan” on tegelikult ju halvamaiguline, aga mina ei pea seda tööhullude arvustamist õigeks, sest väljundid on inimestel ju kõigil erisugused – kõik ei taotlegi seda puhkamise aega ja ootused võivad inimestel olla kardinaalselt erinevad. Igatahes kummardan mina väga sügavalt selliste ees, kes suudavad nii järjekindlalt oma rida ajada, sest see on üks nendest omadustest, mida minu puhul laiskusepisik aeg-ajalt naksata tahab.

Siin see-eest minu hiljuti leid ASOS-est. Nii väga meeldib selle sõrmuse õrnalt kitš välimus.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.